neljapäev, 18. veebruar 2016

Loodus muutub päevadega

Laupäeval, 13. veebruaril valitses soe kevadine ilm. Looduses on veel värve vähe. Aga juba kasvavad esimesed kevadekuulutajad- punased karikseened! Nagu pisikesed kausikesed punavad maapinnal vastu.
Verev karikseen

Verev karikseen on üks kõige esimesi kevadisi seeni, kes ilmub välja otse sulava lume alt. Tema viljakehad on lühikese jalaga, kausikujulised, 1-5 cm läbimõõduga, seest erepunased ja väljast valkjad. Verev karikseen kasvab tavaliselt sarapuu ja lepa, harvemini aga ka teiste lehtpuude mahalangenud okstel. Nende lemmikkasvukohaks on niisked võsastunud metsaservad, kus metsaalune neist mõnikord lausa punetab, nii et ta hakkab sinilillede vahel hästi silma. Mandri-Eestis on ta tavaline, saartel esineb väga harva. Olenevalt aastast võivad nad ilmuda juba märtsi keskel ja püsida mai lõpuni. Verev karikseen ei kõlba süüa.
(Allikas: http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/karik.php)

Esmaspäeva hommikul, 15. veebruaril avanes hoopiski teistsugune vaatepilt- kevadest oli saanud jällegi talv!


kolmapäev, 3. veebruar 2016

Vesi- looduse ime

Tegime katseid kuuma ja külma veega ning jääga. Seekord oli katsetajaid ainult neli.

Riputasime soola jäätükkidele



Mõne aja pärast tekkisid jää sisse augud.
Mida sellest katsest võib järeldada?

Kuidas tõsta jääd veest välja sõrmi kasutamata?
Jääkuubik vette, niit vastu kuubikut ja riputada soola peale. Natuke oodata.


 Ja ongi jääbuubik käes!

Hästi õnnestunud katse!

Kuidas kustutada klaasi janu?

Klaas asetada sooja vette. 
Alusele jääkuubik ja riputame soola peale. 

Tilgutame punaseks värvitud vett jääkuubikule. Alusel on lõpuks punane KÜLM vesi.
Miks me värvisime vee punaseks?
 Võtame SOOJAS vees seisnud klaasi ja paneme kummuli jääveega alusele.
Mis juhtus?
Värvitud vesi liigub klaasiservast ülespoole.

Mida põnevat saab teha tavalise külma ja kuuma veega? 

 Värvisime kuuma vee punaseks ja külma vee roheliseks. 
Hakkasime punast vett rohelise peale valama ja vastupidi.

Tulemus sai selline.
 Miks ühel juhul jäid veed  kihiti, aga teisel juhul mitte, veed hoopiski segunesid?

 Nagu katsetamisega ikka, tuleb selle tegemise käigus veel mõtteid...
Kas on võimalik tekitada veel ühte kihti? 
Võtsime veel kuumema vee, värvisime mustaks ja õnnestus!
Tegelikult on põhjus väga lihtne, erineva temperatuuriga veed on ka erineva tihedusega. Nii et alati ei pea kasutama erinevaid aineid, et kihte tekitada. piisab tavalisest veest ja tulemus on fantastiline!

pühapäev, 31. jaanuar 2016

Mõtlen ise lahenduse...

Kahjuks selle korra tegevustest pilte ei ole, ühe õnnetu kliki läbi läksid pildid kaotsi.
Aga natuke meie tegemistest ikka...
Seekord tuli ise välja mõelda, kuidas ülesannet lahendada.

Agnes: Tänases loodusringis tegime põnevaid katseid. Segasime kokku vee, mutrid, nõelad, soola, kivid. Me pidime need siis üksteisest eraldama käsi kasutamata. Vee saime kätte filtriga,filtri pealt  kivid pintsettidega, nõelad ja mutrid magnetiga. Tõestasime, et vees on soola. Panime vee katseklaasi ja kuumutasime. Varsti olid katseklaasil soolarandid.

Katsed tuli ise planeerida, nende tegemiseks vajalikud vahendid tuli ka ise laualt valida.
Milliseid ülesandeid veel tuli lahendada?
Kuidas A4 suuruses paberid kiiremini kukkuma panna (paberite võidujooks!).
Kustutada küünal, ilma puhumata.
Tekitada süsihappegaasi ja tõestada, et see ikka on süsihappegaas.
Kiiresti märg paberkäteräti tükk kuivatada.


neljapäev, 21. jaanuar 2016

Punase kapsa trikid

Selle katse peale sai mõeldud juba suvel ja nii sai paar kapsataime maha istutatud. Nüüd oli hea keldrist võtta...  Kapsas tuleb peeneks hakkida, potti, vesi peale ja keema ajada. Seejärel pott tulelt ja jätta mõneks ajaks seisma. Lõpuks kapsavesi läbi sõela kurnata. Ja ongi tore indikaatorvedelik valmis. Kusjuures see pole  punane, vaid hoopis sinine! Osa vedelikust sai pudelisse pandud ja sügavkülma, vajadusel hea võtta.

Mida me siis tegime? Lisasime kapsavedelikule erinevaid aineid: sidrunihapet, äädikat, soodat, soola, suhkrut, pesupulbrit ja šampooni. Tulemused olid üllatavad- sinine vedelik omandas lisatud ainete mõjul  kas punakasroosa, rohekassinaka , lillaka värvuse või ei muutnudki värvi.





Tegemise käigus arutasime, miks vahel vedelik värvus punakaks, siis rohekaks või värv praktiliselt ei muutunudki.

Sellele järgnes katse põnevaim osa, hakkasime värvitud vedelikke omavahel kokku valama. Mis juhtus? Värvid hakkasid jälle muutuma, mõne vedeliku kokkusegamisel tekkis korralik kihisemine, vedelikud jäid katseklaasi kihtidena...




teisipäev, 1. detsember 2015

Meie ringi esimene teaduslaager

Kuna detsembrikuus on kõigil palju tegemist, otsustasime teha novembri lõpus teaduslaagri. Ööbimisega koolimajas! Osalised ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal alustame :)

Mida me siis ette võtsime?
Loosisime tegevused, valmistasime katsed ette ja tutvustasime kaaslastele; tegime valguskatseid ning õppisime tegema hologrammi.

 Kuidas teha kindlaks, kas muna on keedetud või toores?

Paned muna pöörlema ja seejärel puudutad kergelt sõrmega, et see seisma jääks. Niipea, kui muna seisma jääb, võta sõrm ära. Toores muna pöörleb edasi, aga kõvakskeedetud muna ei hakka uuesti pöörlema.

 Kui munad vette panna, vajuvad nad tavaliselt põhja. Kuidas munad ujuma panna?

 Võtame soola appi! Soolane vesi on tihedam kui mage vesi.

Nüüd valame osa soolasest veest ära ja valame soolvee peale magedat vett. Muna ei vaju põhja, aga ei ole ka pinnal. Heljub kuskil vahepeal.

 Munatrikk!

 Püüame keedetud muna pudelisse saada.

Katse õnnestus!

Kui panna kihisevasse karastusjooki (meie kasutasime Sprite"i) rosinaid, siis hakkavad need peagi üles ja alla liikuma. Mis paneb rosinad liikuma?

 Püüame tekitada pudelisse õlikera (katse tiheduse uurimiseks). 



Katse pindpinevuse uurimiseks. Tavaliselt õmblusnõel vajub põhja, kui see vette asetada. Tehes seda hästi ettevaatlikult, jääb nõel ja ka kirjaklamber pinnale.


Mis aga juhtub, kui vette lisada tilgake nõudepesuvahendit?

 Maagiline õhupallipudel! Kuuma vee abil soojendame pudeli, venitame õhupalli üle pudelisuu ja jahutame pudeli külma vee all.


Tulemus on selline!

Nagu katsetamisega ikka, ei pruugi alati kõik välja tulla, nii ei õnnestunud meilgi üks katse.

Kuna praegu on pimedad õhtud, siis on hea teha katseid valgusega. Tegime silma mudeli ja  uurisime kuidas tekib kujutis meie silma tagaseinale. Vaatlesime, kuidas muutub pupilliava suurus ereda valguse ja pimeduse käes.

Küünlaillusioon! Mitu küünalt tegelikult põleb?

Internetist põnevaid ideid otsides hakka silma laavalamp.Tegime meiegi!



Kasutasime vett, õli, toiduvärvi või tinti ja lahustuvaid tablette.Tulemus oli vahva!

 Kõige põnevam oli hologrammi tegemine.

Meile avanes tõeline võlumaailm....






teisipäev, 24. november 2015

Katseid keemilise reaktsiooni uurimiseks

Mis juhtub, kui munakoortele äädikat peale valada?
Hakkavad eralduma mullid!

Püüame kustutada küünalt omamoodi...
 Segame sooda sidrunihappega, lisame vee ja..
"valame" tekkinud süsihappegaaasi küünlale. 
Küünal kustub, järelikult katse õnnestus!