Kolmapäev, 19. detsember 2018

Jõulukuu

1.kl õpilastega meisterdasime päkapikke, seda küll loodusõpetuse tunnis. Päkapikud said vahvad!

Rõõmsaid jõule!

Jõulukuu tegemised

Ringis 2.-3.kl õpilased. Tuletasime meelde, mida eelmine kord tegime. Miks ämblik saab veepinnal kõndida? Kuidas veekilet lõhkuda? Miks paberkäterätt käsi kuivatab, aga teised paberid mitte?
Seekord ka katsed veega. Katsetasime, kuidas paberlilli saab õide puhkema panna. See tegevus pakkus osalistele palju rõõmu...
Teine katse kandis nime gurmaan-tuletikk. Tikk veekaussi ujuma, teise serva suhkrutükk (niit tuleb ümber siduda)  Tikk peaks suhkrutüki suunas liikuma. Miks? Suhkur hakkab lahustuma. Suhkrulahus on raskem kui vesi ja vajub põhja. Seetõttu hakkab vesi liikuma, see omakorda paneb tiku liikuma See katse õnnestus ainult mõnel...
Seejärel rääkisime, mida tähendab: aine lahustub. Hakkasime tl kaupa soola lahustama. Kui alguses sool lahustus vees ära, siis ühel hetkel enam mitte. Sega palju tahad.
Mida sellise soolase veega teha? Teeme soolakristalle. Lisasime ka toiduvärvi. Huvitav, kas kristallid ka tulevad värvilised? Seda saab hiljem teada. Soolvesi aknalauale ja jääb ainult oodata...





Hingekuu tegemised 3

...6.-7.kl huvilistele. Seekord võib öelda, et huvilisele.
Kaalusime ära eelmisel korral eraldatud ja praeguseks kuivanud tärklise. Saime teada, et erinevad kartulisordid sisaldavad erinevas koguses tärklist.
Katsetasime, mis juhtub, kui tärklist segada külma veega; mis juhtub, kui tärklisele valada peale kuum vesi; kuidas teha tärklisest liimi ja kas see tõesti ka liimib.
Uurisime, milline näeb mikroskoobi all välja kuiv tärklis, niisutatud tärklis ja tärkliseliim.
Eelmine kord määrasime tärklisesisaldust erinevates toiduainetes. Seekord uurisime, kas taime rohelised lehed ka tärklist sisaldavad. Et tärklise määramiseni jõuda, tuleb kõigepealt lehelt võtta roheline värv. Leht keevasse vette, see surmab lehe, siis tuleb tilgutada lehe peale piiritust ja jätta leht likku. Seniks, kuni roheline värv  on siirdunud alkoholi. Rohelist värvi leheaine on klorofüll. Katsetasime eri taimede lehtedega. Ühel lehel kadus värv kiiremini, kui teistel. Katse näitas, et lehed sisaldavad küll tärklist.
Lisaks uhmerdasime seemneid, määrasime ka nendes tärklisesisaldust ja ka rasvasisaldust...
Püüdsime tõestada valkude olemasolu nisu täisterajahus.Jahu tuleb leotada külmas vees, seejärel filtreerida vedelik. Ühte osa vedelikust keetsime, teisele osale lisasime äädikhapet.




Teisipäev, 27. november 2018

Hingekuu tegemised 2

Seekord tegevused 4. ja 5. klassi huvilistele. Tuletasime meelde, mida eelmine kord tegime. Uurisime eelmisel korral kartulist eraldatud tärklist. Mis juhtub tärklisega, kui sellele valada peale kuum vesi ja külm vesi? Kuidas kiselli või liimi  teha? Vaatlesime mikroskoobi all kuiva tärklist, külma veega segatud tärklist ja kliistrit.
Kas taimelehed ka tärklist sisaldavad? Kõigepealt püüdsime lehtedest klorofülli eemaldada. Ja siis tilgutasime lehele joodi.
Kas tärklis lahustub vees? Mida üldse tähendab"aine lahustub". Tegime katseid ainete lahustuvuse uurimiseks. Lõpus prooviti erinevaid lahuseid/segusid  kokku segada:)




Hingekuu tegemised 1

1. klassi huvilistega tegime katseid veega, õppisime kasutama katsevahendeid (pipette, pintsette) ja puhusime mulle...
Harjutame pipetiga vee võtmist ja tilgutamist. Alguses ei olegi nii lihtne :). Selle käigus püüame veele kuhja peale tekitada. Mis juhtub, kui kuhjale tilkasid juurde lisada? Kas mündile ka õnnestub veekuhi tekitada?
 Miks mõned putukad saavad vee peal käia?  Püüame nõela veepinnale ujuma panna. Mõnel õnnestub see esimese korraga, teine peab mitu korda proovima, aga hakkama saavad kõik...
Pintsetid toimivad magnetina, nende abil saab nõela veepinnal "tantsima" panna!





Mullide puhumine ei õnnestunud alguses kõigil hästi, aga harjutamine teeb meistriks! Mullikuhjad läksid järjest suuremaks... Tegevus pakkus osalistele suurt rõõmu :)








Lehevarisemiskuu tegemised 3

2.-3.kl huvilistega uurisime vett. Kuidas saab ämblik vee peal kõndida?
"Veekuhi" klaasis?  Kas "kuhja" saab lõputult suurendada?
Kuidas on võimalik nõela veepinnale ujuma panna? Miks nõel põhja vajub? Katsetamise käigus avastasime, et kui lähendada pintsetid nõelale, hakkab see veepinnal liikuma. Nõela "tantsitamine" pakkus katsetajatele palju rõõmu.





Kuidas lõhkuda veekilet? Miks Fairy nõud puhtaks peseb?
Ka mündile sai tekitada uhke veekuhja...

Miks paberkäterätt kuivatab käsi, printeripaber mitte? Uurisime, kuidas vesi erinevates paberites liigub?


Lõpuks tegime midagi lõbusat! Fairy ja vesi = mullid!








Esimene lumi_27. okt



Lehevarisemiskuu tegevused 2

Uurisime 6.-7.kl huvilistega tärklist. Mis see tärklis üldse on?
 Kuidas tärklist saadakse?  Kasutasime erinevaid kartulisorte. Tahtsime teada, kas erinevad sordid sisaldavad  tärklist ühepalju või on see erinev.
Uurisime, mis juhtub, kui riivitud kartulid segada külma veega ja kuuma veega.
Kas tärklis lahustub?
Mis juhtub, kui tärklisepulbrit katseklaasis kuumutada?
Kuidas tõestada tärklise olemasolu?
Uurisime, millised toiduained sisaldavad tärklist?

Reede, 12. oktoober 2018

Lehevarisemiskuu tegemised 1

Seekord saime kokku 1. klassi huvilistega. Alguses uurisime mullas elavaid loomi.



Mullaorganismid üle vaadatud, hakkasime meisterdama. Esimese asja - kiili - meisterdasime koos, seejärel tegi igaüks juba oma fantaasiat kasutades.... Georgil tuli mõte pähklikoortest kõristi teha, erinevaid seemneid sisse, pähklikoored kokku ja oligi valmis. See mõte meeldis teistelegi!
Nagu muuseas sai ka uusi taimi, seemneid tundma õpitud...









Mihklikuu tegevused 2

Sellel korral kohtusime 4. ja 5. klassi huvilistega.
Uurisime kartulit. Mis on kartul, millest koosneb kartul?
 Osa riivitud kartulit panime õhukese kihina alusele ja jätsime seisma. Järgmisel kohtumisel vaatame, mis on muutunud. Ka ühe suure mugula jätsime aknalauale valguse kätte järgmist kohtumist ootama...
Ülejäänud kartulimassist proovisime tärklist kätte saada.

 Kõigepealt tuleb kartul riivida



Mis juhtub, kui riivitud kartulile tulikuuma vett lisada? Saame kiselli!
Aga külma veega seda ei juhtunud. Püüame siis tärklise sealt kätte saada.

 Jätame vee tilkuma ja tärklise filterpaberiga kuivama. Tärklist saime ühe kartuli kohta päris palju. 
Miks ei sööda toorest kartulit? Miks näib aurus keedetud kartul kuiv? Miks praetud kartulil on pruun koorik, aga keedetud kartulil mitte. Põhjuseks on kartulis leiduv tärklis.
Aga kuidas teha kindlaks, millised toiduained sisaldavad tärklist? 
Kasutame joodilahust. Tilk lahust tärklisele ja tärklis värvub mustjassiniseks.
 Uurime järgi, millised toiduained siis sisaldavad tärklist.



Kellelgi tuli meelde, et eelmine aasta tegime tärklise abil lima. Tuletasime selle tegemise meelde - ei ole vedel, ei ole tahke... Nii palju rõõmu pakub sellega mängimine!
1 osa vett ja 2 osa tärklist