Talvekuu tegemised 2

 3.-4. klassi huvilistega uurisime valgusnähtusi.

Vaatlesime kujundeid läbi tühja purgi ja seejärel läbi veega purgi.

Mida me näeme, kui panna pliiats tühja purki? Aga veega purki?

Kuidas tekitada kujutist ekraanile? Milline see on?

Kui panna kujund veega täidetud purgi alla, siis pealtpoolt vaadates me näeme seda, aga küljepoolt vaadates? Aga  kui paneme kujundi tühja purgi alla?

Talvekuu tegemised

 7. detsembri külmal talvepäeval oli õpilasi koolis üsna vähe. Ka ringis oli selle tõttu vähe õpilasi. 1. ja 2. klassist Eleri, Kimm ja Johanna. Kutsusime pikapäevast Villu ja Kristelle ka meie seltsi. Tore oli koos tegutseda. 

Soolalahusega katse- kas soolane vesi ka liigub paberit mööda üles? Soola lisasime vette lusikahaaval, kogu aeg korralikult segades. Kui märkasime. et sool enam ei lahustunud, rohkem seda juurde ei lisanud. Soolalahuse hulka segasime veel sinist vasesoola. Soolveega segades kadus tugev sinine toon ära, asemele tekkis sinakasroheline toon!

Panime joonistuspaberist kuuse alusele, lisasime mõned samblavarred ka alusele ja valasime soolveega üle. Seejärel panime topsid aknalauale ja nüüd tuleb oodata...

Mitu nädalat hiljem: 

Kuna on jõulukuu, siis meisterdasime päkapikke, sekka ka muid tegelasi. Põhiliselt kasutasime looduslikke vahendeid. 

7. detsember, 2021

 Astroloogiline talv (algab alles talvisel pööripäeval) pole veel käes, aga ilm on pakaseline. Alles 7. detsember, aga öösel ja varahommikul oli väga külm ilm - lausa -28 kraadi!

Foto on tehtud, 8. dets kell 16.00.

Lumekuu tegemised

 

1.-2. klassiga uurisime vee liikumist paberis. Kasutasime paberkäterätist, filterpaberist, printeripaberist, ajalehest ja ajakirja läikpaberist lõigatud ribasid, lisaks oli kileriba. Enne ribade vette pistmist kirjutas igaüks ribadele arvatava järjestuse - millises järjestuses paberid märjaks saavad. 

Seejärel vaatasime paberiribasid läbi mikroskoobi, et leida vastust küsimusele, miks paberkäterätt kuivatab käsi, aga printeripaber mitte. 

Hakkasime paberist lilli tegema, voltisime kroonlehed kokku ja hiljem panime need ka vette.

 Mis juhtus? Lilled hakkasid avanema! Lapsed märkasid, et printeripaberist lilled avanesid kiiremini kui värvilisest paberist tehtud lilled. Mõne aja pärast vajusid lilled põhja. 

Hiljem tekkis lastel küsimus, mis juhtub, kui paber lihtsalt kokku kärtsutada ja vette panna. Tuli järgi proovida. Mida veel märgati? Et paber vajus põhja, hakkas kergelt lagunema, paber andis värvi ja vesi muutus sinakaks ....

Kimm  otsustas avanenud õied üksteise peale laduda ja vaadata, mis juhtub. Ei vajunudki põhja nagu üksikud lilleõied. Veel järgmisel päeval olid "õied" vee peal! 

Ringitunnis...

Järgmise päeva hommikul

 Metsast selline tore leid - seen nimega TOLMTÜMAK

Sügiskuu tegemised 1

Tunniks valmis!

Esimene tund 1.-2. klassi huvilistele

Õppisime kasutama pipetti, ikka läbi põneva tegevuse. 

"Veekuhi"!

Mis on lehter ja kuidas seda kasutada?

 Kuidas täpselt mõõta? 

Punase kapsa vedelik ei olegi punane, hoopis lilla-sinakas.

Kui lisada kapsavedelikule sidrunihapet, siis...

Teisele vedelikule lisasime soodat, saime hoopis...

Mis juhtub, kui need vedelikud kokku valada?

Lõpetuseks lisasime kogu allesjäänud sooda ja sidrunhappe kapsavedelikule. 

Oi seda kilkamist, mis sellele tegevusele järgnes :)

2021-2022 õppeaastal toimub ring 1.-4. klassi huvilistele.

Toredat ja tegevusrohket suve!

 

Uurige uusi põnevaid asju!

Õppige mõni vahva trikk!

Hoolitsege loomade ja looduse eest!

Olge loovad, tehke oma suvi põnevaks!

2020 /2021 õppeaasta viimased tegevused

3.klassi õpilastega (küll loodusõpetuse tunni raames) uurisime Ahja järves elavaid pisikesi veeloomi.

Alguses tuli loomad veest kätte saada, kasutasime selleks kahvasid. Kahvaga pisikeste veeloomade püüdmine on olnud üks õpilaste meelistegevusi aegade jooksul.

Panime loomakesed puhtasse vette, seejärel uudistasime, kes seal on, kuidas nad liiguvad...

Kõige rohkem oli muidugi konnakulleseid. Rohkesti jäi kahva sisse ka tigusid (peamiselt mudatigusid) ja kiili vastseid. Veel leidsime kaane, vesikakandeid, mõne vesilesta, vesihargi, ujuri, järvekarbi, isegi vesiämbliku ja liuskuri saime kätte.

3.-4. klassi õpilastega tegime eelnevalt katseid õhu abil, ka seekord jätkasime samal teemal. 

Kohal oli ainult 3 õpilast, ringiga samal ajal algas lastekaitsepäeva üritus. 

Mis juhtub, kui õhk liigub erineva kiirusega?

Valmistasime "võlulehtri". 

Paneme auto õhu jõul liikuma.

Alguses tuli katsetada, mispidi õhupall paigutada, et auto kiiresti sõitma hakkaks.

Tegevuse käigus leidsime veel tegureid, mis mõjutavad auto liikumise suunda ja kiirust.