Jõulukuu tegemised 1

 Seekord uurisime värvide liikumist vees ja piimas.

Värviring

Kuidas liiguvad värvid (meil oli toiduvärv) piimas ja vees?

                                                    Piimas                                Vees

Mis juhtub, kui puudutada nõudepesuvahendisse kastetud vatitikuga värvilaiku? Piimas ja vees oli tulemus erinev!

Nagu katsetamisega ikka, tekkis küsimus, kas piima ja nõudepesuvahendi segu abil saab teha mulle:)

Proovime järgi!

Kadrikuu tegemised 2

Uurime valgusnähtusi. 

 Kuidas vari tekib, millal on vari suur, millal väike; proovisime looma varju kujutada. 

Katsed läätse ja küünlaga. 

Valguse murdumisega seotud nähtused. 

Trikid vee ja valgusega!

Kadrikuu tegemised 1

Eelmine kord vaatlesime, millist paberit mööda vesi liigub kõige kiiremini. Peale seda lisasime vette soola, et uurida, mis juhtub. Nüüd on katsest pea kuu aega möödas. Üllatus missugune:) Tunni algus kuluski arutamisele, kuidas nii läks, kuhu kadus vesi...

Järgnev katse on seotud ka soola ja veega.  Märkasime eelmises katses, et sool kattis purgiseinu ja pabereid, aga kas ka teisi materjale? Kas soolvesi "ronib" igale poole? Teeme soolamaastiku (või talvemaastiku:)) 

Alustuseks tegi igaüks papist kuuse ja seejärel hakkas eri materjali (oli nii looduslikke kui tehismaterjale) asjadest töö põhja tegema.

  

 

Seekord lisasime söögisoolale lisaks ka sinist vasesoola. Mis juhtus? Vedelik läks roheliseks!

Maitsta ei tohi! 

Soola lisamine lusikahaaval ja segamine on kannatlikkust nõudev tegevus!

Nüüd on vaja jälle oodata....

Meenutus seenerohkest sügisest...

 

Seened on korjatud Ahja pargist 5. septembril väikeklassi poolt. Kui panna seenekübar paberile ja jätta see mõneks ajaks seisma, saab vahvaid seenepilte! Kennertil tuli välja selline tore pilt!

Lehelangemisekuu tegemised 2

 4. klassi õpilased meisterdasid loodusõpetuse tunnis (klassi ühistööna) Päikesesüsteemi maketti. Tunnis seda päris valmis teha  ei jõudnud, nii lõpetasid selle töö ringis käivad neljandikud. 

Kuidas on juua morssi kahe kõrre abil, kui üks kõrs on topsis morsi sees ja teine mitte (see hoopis õhu sees:))

Proovisime valada vett läbi lehtri, mis oli plastiliini abil õhukindlalt kolvi suule kinnitatud.

Mis juhtub, kui keerata lehter allapoole?

Alati ei pea ise õhupalli täis puhuma, võib ka teisiti...

Mis juhtub, kui õhupalli nõelaga torgata?

Lehelangemisekuu tegemised1

 Peamised katsevahendid olid vesi ja paber! Uurisime, kuidas vesi paberis liigub. Millises paberis liigub vesi kõige kiiremini? Seejärel lisasime vette soola, segasime korralikult. Panime paberiribad ka vette tagasi ning viisime purgid aknalauale. Nüüd tuleb oodata järgmist tundi:) 

Seejärel katsetasime, kas paberist lilled saab "õitsema "panna. Lilleõied tegime värvilisest paberist ja läikpaberist (vana kalender!). Äge oli vaadata, kuida lilleõied vees avanesid, kusjuures läikpaberist õied avanesid kiiremini. Noora proovis ka kortsutatud paberiga, üllatus-üllatus- läks seegi lahti!

Mihklikuu tegemised2

 Alustuseks meenutasime, mida toredat eelmisest aastast meelde jäi. Leppisime kokku, et teeme kunagi soovide tunni - teeme uuesti katseid, mis väga meeldisid:)

Esimese ülesandena tuli kindlaks teha, mis ained on topsis. 

Mida on vaja põlemiseks? 

Uurisime küünla põlemist ja rääkisime hapnikust ja süsihappegaasist. 

Küünla kustutamine süsihappegaasiga.