pühapäev, 13. juuni 2021

Toredat ja tegevusrohket suve!

 

Uurige uusi põnevaid asju!

Õppige mõni vahva trikk!

Hoolitsege loomade ja looduse eest!

Olge loovad, tehke oma suvi põnevaks!


neljapäev, 3. juuni 2021

2020 /2021 õppeaasta viimased tegevused

3.klassi õpilastega (küll loodusõpetuse tunni raames) uurisime Ahja järves elavaid pisikesi veeloomi.

Alguses tuli loomad veest kätte saada, kasutasime selleks kahvasid. Kahvaga pisikeste veeloomade püüdmine on olnud üks õpilaste meelistegevusi aegade jooksul.


Panime loomakesed puhtasse vette, seejärel uudistasime, kes seal on, kuidas nad liiguvad...


Kõige rohkem oli muidugi konnakulleseid. Rohkesti jäi kahva sisse ka tigusid (peamiselt mudatigusid) ja kiili vastseid. Veel leidsime kaane, vesikakandeid, mõne vesilesta, vesihargi, ujuri, järvekarbi, isegi vesiämbliku ja liuskuri saime kätte.



3.-4. klassi õpilastega tegime eelnevalt katseid õhu abil, ka seekord jätkasime samal teemal. 

Kohal oli ainult 3 õpilast, ringiga samal ajal algas lastekaitsepäeva üritus. 

Mis juhtub, kui õhk liigub erineva kiirusega?

Valmistasime "võlulehtri". 


Paneme auto õhu jõul liikuma.
Alguses tuli katsetada, mispidi õhupall paigutada, et auto kiiresti sõitma hakkaks.
Tegevuse käigus leidsime veel tegureid, mis mõjutavad auto liikumise suunda ja kiirust.




esmaspäev, 31. mai 2021

MAIKUU TEGEVUSED

Oleme taas koolis ja tuletasime meelde, mida distantsõppe ajal uuritud, katsetatud sai...

3.-4. klassiga tuletasime meelde, kuidas siis taim ikka teab, missuguseks ta kasvama peab, tegime varjuteatrit ja meisterdasime tuuleratta. Uurisime, mispidi see siis ikkagi liigub.











Teises tunnis uurisime, kuidas tekivad tornaadod ning kuidas töötab hõljuk. 







 2. klassi õpilased testisid maitsmis- ja haistmismeelt (kuidas on maitsmine nuusutamisega seotud?), kehastusid kassideks, tegid endale vurrud ja katsetasid kuidas kassid neid kasutavad.  Lõpuks tegime katseid nägemise testimiseks (silmade koostöö). (Kahjuks ei saanud sel korral ühtegi fotot tehtud, fotokas oli stardivalmis, aga aeg kulus tegemiste peale nii ära...)

Teises tunnis uurisime, kuidas me näeme (meisterdasime silma mudeli). Seejärel rääkisime, kuidas me värve näeme, millised on vastandvärvid ja tegime katseid, mille käigus väsitasime silmi ühe värviga ja seejärel vaatasime valget tausta.
Lõpetuseks "ajasime linnu puuri".



MÄRTSI- JA APRILLIKUU TEGEVUSED

 3.-4.klassi õpilastega rääkisime õhust ja õhurõhust. Uurisime, kuidas on võimalik, et valitud materjal (meie kasutasime kuivatuspaberit, koopiapaberit, pappi ja tugevamat kilet) on" klaasi küljes kinni" ega lase veel klaasist välja voolata.



Kuidas münti vee seest kätte saada ilma sõrmi kasutamata? Miks valgus vesi klaasi? Mis muutused toimuvad klaasis küünla põlemise ajal ja selle kustudes?

Tristan, Oskar ja Oliver jäid ka peale ringi lõppu katsetama ja uurima....



2. klassi õpilastega uurisime, kuidas levib heli. 



Distantsõppeperioodil said õpilased videote abil tutvuda erinevate teemadega ja ka kaasa katsetada.
2. klass sai uurida, miks peab käsi pesema, miks on võimalik nina kaudu maitset tunda ning miks on kassidel vurrud.
3.-4.klass uuris, kuidas määrata tuule suunda, kuidas teha varjuteatrit ning sai vastuse küsimusele:  kuidas taim teab, missuguseks ta peab kasvama?


neljapäev, 25. veebruar 2021

VEEBRUARIKUU TEGEVUSED

👉Noorema rühmaga tegime ka jäätist! Koostisosadeks vahukoor, suhkur, vanill- kõik kokku segada. Jagasime segu kilekotikestesse ja kilekoti panime purki lume-soolasegu sisse. Ja siis raputasime.... 

Teise tegevusena mõõtsime temperatuuri ja arutasime, kuidas on õige seda teha.

                                
                                Jäätisetegu
                                    Temperatuuri mõõtmine 

👉Vanem rühm

Eelmine kord tegime lume-soola segu sees jäätist. Seoses selle katsega jäi natuke segaseks, kuidas see ikkagi toimib. Täitsime 2 anumat lumega ja neist ühte  riputasime lume sisse ohtrasti soola ning panime neisse termomeetrid.

    
                                Lume temperatuur on 0 kraadi.

    
                                Lume-soola segu temperatuur on -18 kraadi! Ja anum oli klassis                                                                 (termomeeter näitas 22 kraadi sooja)! Ja samas lumi sulas!!

                                   Mis meeldib pärmile?

                                Kas pärmile meeldib külm, soe või kuum vesi? Kas suhkru lisamine on oluline või mitte? Osa õpilasi katsetas presspärmiga, osa kuivpärmiga.

teisipäev, 26. jaanuar 2021

JAANUARIKUU TEGEVUSED

👉 26. 01 Tunnis on noorem rühm.  Õhk. Milline see on? Mida tean õhu kohta? 

 Kas topsis ka on õhk? Kuidas seda tõestada? Kas õhku saab kokku suruda?



Kui  õhupall täis puhuda ja  siis lahti lasta, lendab õhupall suvalises suunas minema. Sai proovitud mitmeid kordi, õhupall liikus ikka omasoodu. Aga lõbus oli!



 Mida teha, et panna õhupall liikuma soovitud suunas? Tegime õhupalliraketi.


Õhupalliraketi puhul surub kokkutõmbuv õhupall õhku õhupallist välja ja võib öelda, et see on  kõige lihtsam reaktiivmootor.. 

👉19.01 Suuremate grupiga kasutasime ka peamise  katsevahendina lund.

Nendega uurisime samuti, kus hakkab lumi kiiremini sulama, kus püsib kõige kauem.  


               

 Kui panna tassitäis lund sulama, siis kui palju vett tekib selle sulamisel? Üllatavalt vähe!      

 Seejärel proovisime teha vanaemade aegset jäätist. Selleks on vaja rõõska koort ja  suhkrut, meie  lisasime ka vaniljet. Segu panime kilekotikestesse  ja kotid omakorda lume ja jää segusse ning katsime pealt ajalehtedega.


 
Sel ajal kui jäätis valmis, uurisime, mis juhtub, kui lumele soola riputada ja sellele omakorda värvipulbrit... 
Mõne aja pärast oli jäätis ka valmis ja järgnes kõige toredam osa - selle söömine. Jäätis maitses hästi!


👉12.01 Kuna on külm ja rohkesti lund, siis kasutasime katsete tegemisel ka lund ja jääd.

2.kl huvilised uurisid, kus hakkab lumi kõige varem sulama ja kus püsib see kõige kauem. Ühe anuma lumega jätsime lahtiselt seisma, teised katsime erinevast materjalidest asjadega: plastkausiga, savitaldrikuga, klaaskausiga, metallkausiga, pappkarbiga, kangaga, vahtplastiga. 

Mis juhtub kui vette panna jääd? Aga lund? Lume ja jää peale raputada soola ja toiduvärvi? Kuidas värv liigub jääs ja lumes? Kuidas liigub värv jääkülmas vees?

Kuidas tõsta jääd niidi abil? (no ei õnnestunud seekord see katse...)