Neljapäev, 2. juuni 2016

Ja ongi kooliaasta läbi....



Sellel aastal osalesid loodusringis Annabel Tagaküla, Grete Kärgets, Mariel Osik ja Kretlin Kalson 5. klassist,  Agnes Rohtsalu, Liise-Lisete Laur ja Steffi Prants 6. klassist. Sügisel osales ringi tegevustes veel Dagni Loid 6. klassist.

Vee-elustiku uurimine

Maikuus saime kokku vaid korra. Kuna ilmad on mõnusalt soojad ja meil järv kohe "ukse all", läksime järve äärde selgrootuid püüdma ja uurima. Muda seest saime hulgaliselt kaane ja vesikakandeid. Palju oli ka puruvanasid. Veel leidsime kiili vastse (tondihobu tüüpi vastse), selgsõuduri, hulgaliselt tigusid (ematigu, mudatigu), karpe, ka suuri järvekarpe jne.Hästi palju oli konnakulleseid.






Aprillikuu tegemised

Siin ülevaade meie aprillikuu tegemistest. Kahjuks pilte tegemistest lisada ei ole, sest arvuti läks hingusele  ja eelnevalt ei jõudnud pilte mujale salvestada...  Aga mõned pildid sai hiljem uuesti teha.

Värvide maailm
Uurisime, mis värve on võimalik saada eri värvide segamise teel. Kasutasime toiduvärve ja värvid olid järgmised: sinine, punane, roheline ja kollane.  Kastsime filterpaberi ribad värvivee sisse ja paberil on näha eri varjundiga värve.

Teema jätkuks uurisime, kuidas meie silmad värve näevad.
Milline näeb maailm välja läbi värviliste klaaside, mis juhtub, kui ühe silma ees on ühte värvi klaas, aga teise ees teist värvi klaas?

Illusoorsed värvid
Kasutasime erinevate toonidega valgeid kartongkettaid. Ühel kettal oli osa pinnast värvitud siniseks, teisel punaseks, kolmandal kollaseks ja neljandal roheliseks.

 Läbi ringi keskpunkti torkasime nööpnõela ja panime kettad pöörlema. Pöörlemise ajal on olemasolevale värvile lisaks näha veel ühte värvi.


Mustal pinnal on lipp ja selle ülemine osa on valge, keskmine roheline ja alumine violetne. 10 sekundi vältel tuleb (liikumatult) vaadata lipu diagonaalide lõikepunkti ja kohe pärast seda valget paberit. Valgel pinnal on näha teistes toonides lippu!
Lõpuks uurisime optilisi illusioone.

Kõige raskem oli aru saada, kas pildil on noor või vana naine! Tegelikult mõlemad!

15. aprillil toimus Tartus Teaduslahingu Superfinaal. Käisime meiegi seda vaatamas ja töötubades osalemas.Mõned seal näidatud katsed olid juba tuttavad, aga väga palju oli uut ja põnevat.
Kohal olid erinevad teadusteatrite tegijad, nt  Teadusbuss Suur vanker, Õpilasfirma Kolm Põrsakest, Ahhaa keskus. Nad tegid näidiskatseid, aga ka vaatajad said osades tegevustes kaasa lüüa. Kõige põnevamaks osutusid katsed, kus tehti pauku ja tossu (koolis me seda ei tee!).

Aprillikuu viimases tunnis uurisime staatilist elektrit ja  koostasime vooluringi ning uurisime, kuidas välku tekitada.
Et lõbusam oleks, tegime sassis peaga nukud (siidpaberist juustega).

 Laadisime plastpulgad staatilise elektriga, lähendasime peale - juuksed tõusid püsti.

Neljapäev, 31. märts 2016

Värvid

Seekord uurisime, millest värvid koosnevad ja kuidas värvida taimi.

Tindi lagundamine - liblikas
Kuivatuspaberist ringi keskele tegime viltpliiatsiga ringi. Kasutasime erinevaid värve. Panime paberiringid otsapidi vette.

 Sedamööda, kuidas kuivatuspaber vett imab, haarab ta endaga kaasa ka tindi.

Panime paberid kuivama ja mõne aja pärast tegime nendest liblikad!



Kuidas värvida taimi? Ehk kuidas saadakse nt siniseid ja lillasid nelke (meie kasutasime nelkide asemel hiina kapsa lehti).
Lisasime vette toiduvärvi ja panime kapsalehed otsapidi värvivette.
Paar kapsalehte lõikasime osaliselt pooleks ja panime "ühte jalga pidi" ühe värvi sisse ja "teist jalga pidi" teise värvi sisse. 24 tunni pärast oli pilt selline....



Millegipärast ei meeldinud kapsale punane värv, kasutasime kahte erinevat punast ja kummagi puhul ei toimunud sellist värvimuutust nagu nt kollase ja sinisega.
See katse näitab hästi, kuidas vesi taimedes liigub.

Kui esimeses katses lahutasime tindist värve, siis selles katses uurisime, mis juhtub, kui eri värvid kokku saavad. Siin on ka kenasti näha, kuidas vesi liikuma hakkab.




Neljapäev, 17. märts 2016

Trikid õhuga

Õhk surub sind kogu aeg, isegi kui sa seda ei tunne. Seekord katsed/trikid uurimaks, kuidas õhk surub ja mis juhtub, kui õhk liigub erineva kiirusega.

Valmistasime "võlulehtri". Panime lauatennisepalli lehtrisse ja puhusime.
Proovisime puhuda ka nii, et lehter oli suunaga allapoole. Aga see katse ei õnnestunud.

Paberi sukeldamine
Surusime kortsutatud paberilehe topsipõhja ja sukeldasime topsi otse veekaussi.

Paber jäi kuivaks (kui just topsi põhjast vette ei kukkunud!).
Vesi võib klaasi sattuda vaid nii, et surub selles olevat õhku kokku. Õhku saab küll kokku suruda, kuid mitte niipalju, et vesi paberini jõuaks. Õhk surub vett tagasi ja paber jääb kuivaks.

Kummulipööratud klaas veega
Topsi vesi, paber peale ja paberit hoides pöörata tops põhjaga ülespoole.

Paberileht jäi topsi ette ja vesi ei voolanudki maha. Ainult alguses voolas paberi vahelt natuke vett välja. Paberileht püsis üsna kaua aega, enne kui ära kukkus.
Selline nähtus on võimalik tänu rõhkude tasakaalule

Teisipäev, 8. märts 2016

Kuidas kõrvaldada õlireostust?

Veepuuduse kõrval on veeprobleemi teiseks pooleks veekogude reostumine. Õlireostus, mis satub veekogudesse peamiselt transpordivahenditest, on üks ohtlikumaid ja tülikamaid veekogude reostuse liike. Ohtlik mereelustikule ja tekitab kahju ka turismi-ja kalamajandusele.

Seekord uurisimegi, kuidas on võimalik õlilaike veekogudest kõrvaldada.
Veekoguks oli kausitäis vett. "Tankeri" õnnetuse järel sattus vette reostus.

Esimeseks ülesandeks oli pakkuda tegevusi õli kokku kogumiseks, sellele lisandusid juhendajapoolsed soovitused.
* Esimesena sai proovitud õliseguse vee filtreerimist. Vesi tuli üsna kiiresti läbi filtri, õli jäi alguses filtrile. Mõne aja pärast oli seegi läbi filtri tulnud.

*  Õlilaigu eemaldamine rõngaks tehtud nööri abil.

Sobis juhul, kui õlilaik oli väike ja selgelt piiritletud. Rõngaga sai õlilaigu ilusti "kaldale" tõmmata.
Hajunud õli kogumiseks ei sobinud.
* Väikest selget õlilaiku sai eemaldada ka pipeti abil. Hajunud õli kogumiseks ei sobinud ka see meetod mitte.

Kuidas eemaldada hajunud õli?
* Üks võimalus on õli põletamine (seda me proovima ei hakanud). Samas ei ole see  keskkonnasõbralik.
* Õli kõrvaldamine uputamise teel.


Riputasime õlilaikude peale liiva. Vesi sai kohe puhtam. Aga kui kausis tormi tekitasime, tuli osa õli pinnale tagasi. Ei ole ka loodussõbralik meetod. Sellise kõrvaldamisviisi juures ladestuvad saasteained põhjakihtidesse ja võivad sealset elustikku kahjustada.
* Kasutada mingit õli imavat ainet või materjali. Proovisime vatiga.

Veepind sai õlist kiiresti puhtamaks. Looduses muidugi vatti ei kasuta, omakorda tekib probleem, mida sellega hiljem peale hakata...
* Kasutada keemilisi aineid. Meie kasutasime Fairyt.
Piisas ühest tilgast ja õli kadus nagu imeväel. Tegelikult ei kadunud õli kuhugi, vaid nõudepesuvahend lõhkus õlitilgad imetillukesteks osadeks, need hajusid vees laiali, moodustades emulsiooni. Aga ka see meetod ei ole loodussõbralik.

Tüdrukud proovisid, kas sellest vedelikust saab teha mulle. Väga hästi õnnestus! Nii läkski suureks puhumiseks!
Mullid, nende kohta võib öelda vahukuhjad, läksid järjest suuremaks... Huvitav, kas siin mängib rolli ka õli olemasolu vedelikus?


Võlumaailm peos...

Ka nii on võimalik! Tehke järgi...







1. märtsi hommik

1. märtsi hommikul olid puud kaetud härmatisega. No ei taha kevad veel tulla!

Ahja park

Kolmapäev, 24. veebruar 2016

Ainete tihedus ja Eesti lipp

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul proovisime vedelike abil teha sini-must-valge Eesti lipu.
Kasutasime piima, vett, tinti ja soola, lõpuks võtsime appi ka tehnilise piirituse.

 Üsna palju aega kulus selleks, et vedelikud õige tihedusega paika saaks. Alguses me piirituse peale ei mõelnudki, arvasime, et veega saame hakkama. Aga ei saanud, ülemine kiht segunes ikkagi alumise kihiga.


 Esimesena õnnestus kihid paika panna Gretel.

Head vabariigi aastapäeva!