Seekord toimetasid 2. ja 3.klassi õpilased. Kahjuks osa lapsi ei saanud haigestumise tõttu osa võtta....
Vulkaanid on kenasti ära kuivanud, näevad uhked välja! Nüüd on käes oodatuim hetk - paneme vulkaanid "tööle"! Vaja on äädikat (lahjendame veega, lisame pisut toiduvärvi) ja söögisoodat.
Teiseks meisterdame vahudraakoni ja arutleme selle üle, mis on keemiline reaktsioon.
Draakoni valmistame plastpudelist, paberist lõikame saba ja käpad, kleebime silmad...
... ja ongi valmis!
Nüüd täidame pudeli poolenist äädikalahusega, lisame sortsu Fairyt, rohelist toiduvärvi. Seejärel paneme salvrätiku keskele soodat ja rullime kommiks. Nüüd pistame sell kommi pudelisse. Natukese ja pärast hakkab draakoni suust vahtu tulema...
Kui segada kokku äädikas ja söögisooda, tekib süsihappegaas. See tekitab äädikasse mullid. Gaasimullid reageerivad Fairyga ja tekib vaht...
Kui juba Fairyga asjatamiseks läks, siis jätkame mullide puhumisega... Alguses ei taha kõigil hästi välja tulla, aga harjutamine teeb meistriks. Mullikuhi läheb järjest kõrgemaks, mulle õnnestub teha järjest suuremaid.
Nüüd teeme traadist eri kujuga mullitajaid ja uurime, kas saab teha nt südamekujulist mulli.
Katse näitab, et ikka ei saa. Mullid tulevad ikka ümarad.
Aga miks ikkagi on mullid ümmargused?
Sellepärast, et seebi- või nõudepesuvahendivedelikust tekkiv kile on elastne ja võtab looduslikult kõige stabiilsema kuju ehk kera kuju.
Kui ring lõppes, jäi mõni laps veel katsetama...
