👉 26. 01 Tunnis on noorem rühm. Õhk. Milline see on? Mida tean õhu kohta?
Kas topsis ka on õhk? Kuidas seda tõestada? Kas õhku saab kokku suruda?
Kui õhupall täis puhuda ja siis lahti lasta, lendab õhupall suvalises suunas minema. Sai proovitud mitmeid kordi, õhupall liikus ikka omasoodu. Aga lõbus oli!
Mida teha, et panna õhupall liikuma soovitud suunas? Tegime õhupalliraketi.
Õhupalliraketi puhul surub kokkutõmbuv õhupall õhku õhupallist välja ja võib öelda, et see on kõige lihtsam reaktiivmootor..
👉19.01 Suuremate grupiga kasutasime ka peamise katsevahendina lund.
Nendega uurisime samuti, kus hakkab lumi kiiremini sulama, kus püsib kõige kauem.
Kui panna tassitäis lund sulama, siis kui palju vett tekib selle sulamisel? Üllatavalt vähe!
Seejärel proovisime teha vanaemade aegset jäätist. Selleks on vaja rõõska koort ja suhkrut, meie lisasime ka vaniljet. Segu panime kilekotikestesse ja kotid omakorda lume ja jää segusse ning katsime pealt ajalehtedega.
Sel ajal kui jäätis valmis, uurisime, mis juhtub, kui lumele soola riputada ja sellele omakorda värvipulbrit... Mõne aja pärast oli jäätis ka valmis ja järgnes kõige toredam osa - selle söömine. Jäätis maitses hästi!
👉12.01 Kuna on külm ja rohkesti lund, siis kasutasime katsete tegemisel ka lund ja jääd.
2.kl huvilised uurisid, kus hakkab lumi kõige varem sulama ja kus püsib see kõige kauem. Ühe anuma lumega jätsime lahtiselt seisma, teised katsime erinevast materjalidest asjadega: plastkausiga, savitaldrikuga, klaaskausiga, metallkausiga, pappkarbiga, kangaga, vahtplastiga.
Mis juhtub kui vette panna jääd? Aga lund? Lume ja jää peale raputada soola ja toiduvärvi? Kuidas värv liigub jääs ja lumes? Kuidas liigub värv jääkülmas vees?
Kuidas tõsta jääd niidi abil? (no ei õnnestunud seekord see katse...)