Kaalusime ära eelmisel korral eraldatud ja praeguseks kuivanud tärklise. Saime teada, et erinevad kartulisordid sisaldavad erinevas koguses tärklist.
Katsetasime, mis juhtub, kui tärklist segada külma veega; mis juhtub, kui tärklisele valada peale kuum vesi; kuidas teha tärklisest liimi ja kas see tõesti ka liimib.
Uurisime, milline näeb mikroskoobi all välja kuiv tärklis, niisutatud tärklis ja tärkliseliim.
Eelmine kord määrasime tärklisesisaldust erinevates toiduainetes. Seekord uurisime, kas taime rohelised lehed ka tärklist sisaldavad. Et tärklise määramiseni jõuda, tuleb kõigepealt lehelt võtta roheline värv. Leht keevasse vette, see surmab lehe, siis tuleb tilgutada lehe peale piiritust ja jätta leht likku. Seniks, kuni roheline värv on siirdunud alkoholi. Rohelist värvi leheaine on klorofüll. Katsetasime eri taimede lehtedega. Ühel lehel kadus värv kiiremini, kui teistel. Katse näitas, et lehed sisaldavad küll tärklist.
Lisaks uhmerdasime seemneid, määrasime ka nendes tärklisesisaldust ja ka rasvasisaldust...
Püüdsime tõestada valkude olemasolu nisu täisterajahus.Jahu tuleb leotada külmas vees, seejärel filtreerida vedelik. Ühte osa vedelikust keetsime, teisele osale lisasime äädikhapet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar