Metsast selline tore leid - seen nimega TOLMTÜMAK

Sügiskuu tegemised 1

Tunniks valmis!

Esimene tund 1.-2. klassi huvilistele

Õppisime kasutama pipetti, ikka läbi põneva tegevuse. 

"Veekuhi"!

Mis on lehter ja kuidas seda kasutada?

 Kuidas täpselt mõõta? 

Punase kapsa vedelik ei olegi punane, hoopis lilla-sinakas.

Kui lisada kapsavedelikule sidrunihapet, siis...

Teisele vedelikule lisasime soodat, saime hoopis...

Mis juhtub, kui need vedelikud kokku valada?

Lõpetuseks lisasime kogu allesjäänud sooda ja sidrunhappe kapsavedelikule. 

Oi seda kilkamist, mis sellele tegevusele järgnes :)

2021-2022 õppeaastal toimub ring 1.-4. klassi huvilistele.

Toredat ja tegevusrohket suve!

 

Uurige uusi põnevaid asju!

Õppige mõni vahva trikk!

Hoolitsege loomade ja looduse eest!

Olge loovad, tehke oma suvi põnevaks!

2020 /2021 õppeaasta viimased tegevused

3.klassi õpilastega (küll loodusõpetuse tunni raames) uurisime Ahja järves elavaid pisikesi veeloomi.

Alguses tuli loomad veest kätte saada, kasutasime selleks kahvasid. Kahvaga pisikeste veeloomade püüdmine on olnud üks õpilaste meelistegevusi aegade jooksul.

Panime loomakesed puhtasse vette, seejärel uudistasime, kes seal on, kuidas nad liiguvad...

Kõige rohkem oli muidugi konnakulleseid. Rohkesti jäi kahva sisse ka tigusid (peamiselt mudatigusid) ja kiili vastseid. Veel leidsime kaane, vesikakandeid, mõne vesilesta, vesihargi, ujuri, järvekarbi, isegi vesiämbliku ja liuskuri saime kätte.

3.-4. klassi õpilastega tegime eelnevalt katseid õhu abil, ka seekord jätkasime samal teemal. 

Kohal oli ainult 3 õpilast, ringiga samal ajal algas lastekaitsepäeva üritus. 

Mis juhtub, kui õhk liigub erineva kiirusega?

Valmistasime "võlulehtri". 

Paneme auto õhu jõul liikuma.

Alguses tuli katsetada, mispidi õhupall paigutada, et auto kiiresti sõitma hakkaks.

Tegevuse käigus leidsime veel tegureid, mis mõjutavad auto liikumise suunda ja kiirust.

MAIKUU TEGEVUSED

Oleme taas koolis ja tuletasime meelde, mida distantsõppe ajal uuritud, katsetatud sai...

3.-4. klassiga tuletasime meelde, kuidas siis taim ikka teab, missuguseks ta kasvama peab, tegime varjuteatrit ja meisterdasime tuuleratta. Uurisime, mispidi see siis ikkagi liigub.

Teises tunnis uurisime, kuidas tekivad tornaadod ning kuidas töötab hõljuk. 

 2. klassi õpilased testisid maitsmis- ja haistmismeelt (kuidas on maitsmine nuusutamisega seotud?), kehastusid kassideks, tegid endale vurrud ja katsetasid kuidas kassid neid kasutavad.  Lõpuks tegime katseid nägemise testimiseks (silmade koostöö). (Kahjuks ei saanud sel korral ühtegi fotot tehtud, fotokas oli stardivalmis, aga aeg kulus tegemiste peale nii ära...)

Teises tunnis uurisime, kuidas me näeme (meisterdasime silma mudeli). Seejärel rääkisime, kuidas me värve näeme, millised on vastandvärvid ja tegime katseid, mille käigus väsitasime silmi ühe värviga ja seejärel vaatasime valget tausta.

Lõpetuseks "ajasime linnu puuri".

MÄRTSI- JA APRILLIKUU TEGEVUSED

 3.-4.klassi õpilastega rääkisime õhust ja õhurõhust. Uurisime, kuidas on võimalik, et valitud materjal (meie kasutasime kuivatuspaberit, koopiapaberit, pappi ja tugevamat kilet) on" klaasi küljes kinni" ega lase veel klaasist välja voolata.

Kuidas münti vee seest kätte saada ilma sõrmi kasutamata? Miks valgus vesi klaasi? Mis muutused toimuvad klaasis küünla põlemise ajal ja selle kustudes?

Tristan, Oskar ja Oliver jäid ka peale ringi lõppu katsetama ja uurima....

2. klassi õpilastega uurisime, kuidas levib heli. 

Distantsõppeperioodil said õpilased videote abil tutvuda erinevate teemadega ja ka kaasa katsetada.

2. klass sai uurida, miks peab käsi pesema, miks on võimalik nina kaudu maitset tunda ning miks on kassidel vurrud.

3.-4.klass uuris, kuidas määrata tuule suunda, kuidas teha varjuteatrit ning sai vastuse küsimusele:  kuidas taim teab, missuguseks ta peab kasvama?