Hundikuu tegemised 2

 Tunnis olid 3.-4.klassi õpilased, teemaks heli, vibratsioon.

Alustuseks panime (eri materjalist) joonlauad võnkuma, muutsime võnkuva osa pikkust, kuulasime, mis muutus selle käigus.... Tegime järeldusi.                                                                                                          Kuidas helihargi võnkumist "nähtavaks" teha? Panime helihargi võnkuma ja seejärel asetasime otsapidi vette. Mis juhtus? Tekkisid väikesed lained, pritsis pisikesi veepiisku. Mida tugevamalt helihark võnkuma panna, seda rohkem tekkis lenduvaid piisakesi. Lõbus oli.

Lusikate abil uurisime, kuidas toimib helivibratsioon. Alguses proovisime plastlusikaga, seejärel metalllusikaga.

Seejärel panime plasttopsid häält tegema. Alguses ei tulnud katsetamine kõigil hästi välja, aga lõpuks oli klassis kuulda korralikku prääksumist:) Järve pealt aeg-ajalt kostub kooliruumidesse partide prääksumist, vot meie saime sarnase heli tekitatud!

Lõpetuseks uurisime, kuidas toimib nööritelefon. Millisest materjalist topsid sobivad paremini, kas nööri materjal on ka oluline, kas nöör peab olema lõtv või pingul.... Kahjuks ununes piltide tegemine ära:)

Külas on Hull Teadlane

Piirituspilve tekitamine

Mitu täispuhutud õhupalli mahub kasti? 

Süsihappegaasiga küünalde kustutamine

Punase kapsa vedelik ja keemiline reaktsioon

Pauku sai ka!

Vildika värvide eraldamine filterpaberi abi

Väga vahvad ja õpetlikud katsed! 

Hundikuu tegemised 1

Lumi, jää, sool, temperatuur - katsetame koos 1.-2. klassi õpilastega

Kus sulab lumi kõige kiiremini, kus aeglasemalt? Panime tassid lumega erinevatesse tingimustesse - lahtiselt lauale, paksu katte alla, radikale, termosesse.

Kui palju vett jääb järgi tassitäie lume sulamisel?

Õppisime temperatuuri mõõtma ja ka näitu lugema - õhus, peopesas, vees, lumes. 

Mis juhtub temperatuuriga, kui lumele soola lisada?

Kus sulab jää kiiremini- õhus või vees?

Mis juhtub, kui jääle soola või toiduvärvi riputada? Kuidas värv jääkuubikus liigub?

Kuidas tõsta jääd niidi abil? Võtame soola appi.

Talvekuu tegemised 2

 3.-4. klassi huvilistega uurisime valgusnähtusi.

Vaatlesime kujundeid läbi tühja purgi ja seejärel läbi veega purgi.

Mida me näeme, kui panna pliiats tühja purki? Aga veega purki?

Kuidas tekitada kujutist ekraanile? Milline see on?

Kui panna kujund veega täidetud purgi alla, siis pealtpoolt vaadates me näeme seda, aga küljepoolt vaadates? Aga  kui paneme kujundi tühja purgi alla?

Talvekuu tegemised

 7. detsembri külmal talvepäeval oli õpilasi koolis üsna vähe. Ka ringis oli selle tõttu vähe õpilasi. 1. ja 2. klassist Eleri, Kimm ja Johanna. Kutsusime pikapäevast Villu ja Kristelle ka meie seltsi. Tore oli koos tegutseda. 

Soolalahusega katse- kas soolane vesi ka liigub paberit mööda üles? Soola lisasime vette lusikahaaval, kogu aeg korralikult segades. Kui märkasime. et sool enam ei lahustunud, rohkem seda juurde ei lisanud. Soolalahuse hulka segasime veel sinist vasesoola. Soolveega segades kadus tugev sinine toon ära, asemele tekkis sinakasroheline toon!

Panime joonistuspaberist kuuse alusele, lisasime mõned samblavarred ka alusele ja valasime soolveega üle. Seejärel panime topsid aknalauale ja nüüd tuleb oodata...

Mitu nädalat hiljem: 

Kuna on jõulukuu, siis meisterdasime päkapikke, sekka ka muid tegelasi. Põhiliselt kasutasime looduslikke vahendeid. 

7. detsember, 2021

 Astroloogiline talv (algab alles talvisel pööripäeval) pole veel käes, aga ilm on pakaseline. Alles 7. detsember, aga öösel ja varahommikul oli väga külm ilm - lausa -28 kraadi!

Foto on tehtud, 8. dets kell 16.00.

Lumekuu tegemised

 

1.-2. klassiga uurisime vee liikumist paberis. Kasutasime paberkäterätist, filterpaberist, printeripaberist, ajalehest ja ajakirja läikpaberist lõigatud ribasid, lisaks oli kileriba. Enne ribade vette pistmist kirjutas igaüks ribadele arvatava järjestuse - millises järjestuses paberid märjaks saavad. 

Seejärel vaatasime paberiribasid läbi mikroskoobi, et leida vastust küsimusele, miks paberkäterätt kuivatab käsi, aga printeripaber mitte. 

Hakkasime paberist lilli tegema, voltisime kroonlehed kokku ja hiljem panime need ka vette.

 Mis juhtus? Lilled hakkasid avanema! Lapsed märkasid, et printeripaberist lilled avanesid kiiremini kui värvilisest paberist tehtud lilled. Mõne aja pärast vajusid lilled põhja. 

Hiljem tekkis lastel küsimus, mis juhtub, kui paber lihtsalt kokku kärtsutada ja vette panna. Tuli järgi proovida. Mida veel märgati? Et paber vajus põhja, hakkas kergelt lagunema, paber andis värvi ja vesi muutus sinakaks ....

Kimm  otsustas avanenud õied üksteise peale laduda ja vaadata, mis juhtub. Ei vajunudki põhja nagu üksikud lilleõied. Veel järgmisel päeval olid "õied" vee peal! 

Ringitunnis...

Järgmise päeva hommikul