1.-2. klassiga uurisime vee liikumist paberis. Kasutasime paberkäterätist, filterpaberist, printeripaberist, ajalehest ja ajakirja läikpaberist lõigatud ribasid, lisaks oli kileriba. Enne ribade vette pistmist kirjutas igaüks ribadele arvatava järjestuse - millises järjestuses paberid märjaks saavad.
Seejärel vaatasime paberiribasid läbi mikroskoobi, et leida vastust küsimusele, miks paberkäterätt kuivatab käsi, aga printeripaber mitte.
Hakkasime paberist lilli tegema, voltisime kroonlehed kokku ja hiljem panime need ka vette.
Mis juhtus? Lilled hakkasid avanema! Lapsed märkasid, et printeripaberist lilled avanesid kiiremini kui värvilisest paberist tehtud lilled. Mõne aja pärast vajusid lilled põhja.
Hiljem tekkis lastel küsimus, mis juhtub, kui paber lihtsalt kokku kärtsutada ja vette panna. Tuli järgi proovida. Mida veel märgati? Et paber vajus põhja, hakkas kergelt lagunema, paber andis värvi ja vesi muutus sinakaks ....
Kimm otsustas avanenud õied üksteise peale laduda ja vaadata, mis juhtub. Ei vajunudki põhja nagu üksikud lilleõied. Veel järgmisel päeval olid "õied" vee peal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar