teisipäev, 8. märts 2016

1. märtsi hommik

1. märtsi hommikul olid puud kaetud härmatisega. No ei taha kevad veel tulla!

Ahja park

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Ainete tihedus ja Eesti lipp

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul proovisime vedelike abil teha sini-must-valge Eesti lipu.
Kasutasime piima, vett, tinti ja soola, lõpuks võtsime appi ka tehnilise piirituse.

 Üsna palju aega kulus selleks, et vedelikud õige tihedusega paika saaks. Alguses me piirituse peale ei mõelnudki, arvasime, et veega saame hakkama. Aga ei saanud, ülemine kiht segunes ikkagi alumise kihiga.


 Esimesena õnnestus kihid paika panna Gretel.

Head vabariigi aastapäeva!


neljapäev, 18. veebruar 2016

Virmalised!

16. veebruaril, teisipäeva õhtul kella kümne paiku oli siinsamas Ahjal võimalik näha virmalisi.
Renar ja Keithy lubasid lahkelt oma pilte avaldada.


Loodus muutub päevadega

Laupäeval, 13. veebruaril valitses soe kevadine ilm. Looduses on veel värve vähe. Aga juba kasvavad esimesed kevadekuulutajad- punased karikseened! Nagu pisikesed kausikesed punavad maapinnal vastu.
Verev karikseen

Verev karikseen on üks kõige esimesi kevadisi seeni, kes ilmub välja otse sulava lume alt. Tema viljakehad on lühikese jalaga, kausikujulised, 1-5 cm läbimõõduga, seest erepunased ja väljast valkjad. Verev karikseen kasvab tavaliselt sarapuu ja lepa, harvemini aga ka teiste lehtpuude mahalangenud okstel. Nende lemmikkasvukohaks on niisked võsastunud metsaservad, kus metsaalune neist mõnikord lausa punetab, nii et ta hakkab sinilillede vahel hästi silma. Mandri-Eestis on ta tavaline, saartel esineb väga harva. Olenevalt aastast võivad nad ilmuda juba märtsi keskel ja püsida mai lõpuni. Verev karikseen ei kõlba süüa.
(Allikas: http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/karik.php)

Esmaspäeva hommikul, 15. veebruaril avanes hoopiski teistsugune vaatepilt- kevadest oli saanud jällegi talv!


kolmapäev, 3. veebruar 2016

Vesi- looduse ime

Tegime katseid kuuma ja külma veega ning jääga. Seekord oli katsetajaid ainult neli.

Riputasime soola jäätükkidele



Mõne aja pärast tekkisid jää sisse augud.
Mida sellest katsest võib järeldada?

Kuidas tõsta jääd veest välja sõrmi kasutamata?
Jääkuubik vette, niit vastu kuubikut ja riputada soola peale. Natuke oodata.


 Ja ongi jääbuubik käes!

Hästi õnnestunud katse!

Kuidas kustutada klaasi janu?

Klaas asetada sooja vette. 
Alusele jääkuubik ja riputame soola peale. 

Tilgutame punaseks värvitud vett jääkuubikule. Alusel on lõpuks punane KÜLM vesi.
Miks me värvisime vee punaseks?
 Võtame SOOJAS vees seisnud klaasi ja paneme kummuli jääveega alusele.
Mis juhtus?
Värvitud vesi liigub klaasiservast ülespoole.

Mida põnevat saab teha tavalise külma ja kuuma veega? 

 Värvisime kuuma vee punaseks ja külma vee roheliseks. 
Hakkasime punast vett rohelise peale valama ja vastupidi.

Tulemus sai selline.
 Miks ühel juhul jäid veed  kihiti, aga teisel juhul mitte, veed hoopiski segunesid?

 Nagu katsetamisega ikka, tuleb selle tegemise käigus veel mõtteid...
Kas on võimalik tekitada veel ühte kihti? 
Võtsime veel kuumema vee, värvisime mustaks ja õnnestus!
Tegelikult on põhjus väga lihtne, erineva temperatuuriga veed on ka erineva tihedusega. Nii et alati ei pea kasutama erinevaid aineid, et kihte tekitada. piisab tavalisest veest ja tulemus on fantastiline!

pühapäev, 31. jaanuar 2016

Mõtlen ise lahenduse...

Kahjuks selle korra tegevustest pilte ei ole, ühe õnnetu kliki läbi läksid pildid kaotsi.
Aga natuke meie tegemistest ikka...
Seekord tuli ise välja mõelda, kuidas ülesannet lahendada.

Agnes: Tänases loodusringis tegime põnevaid katseid. Segasime kokku vee, mutrid, nõelad, soola, kivid. Me pidime need siis üksteisest eraldama käsi kasutamata. Vee saime kätte filtriga,filtri pealt  kivid pintsettidega, nõelad ja mutrid magnetiga. Tõestasime, et vees on soola. Panime vee katseklaasi ja kuumutasime. Varsti olid katseklaasil soolarandid.

Katsed tuli ise planeerida, nende tegemiseks vajalikud vahendid tuli ka ise laualt valida.
Milliseid ülesandeid veel tuli lahendada?
Kuidas A4 suuruses paberid kiiremini kukkuma panna (paberite võidujooks!).
Kustutada küünal, ilma puhumata.
Tekitada süsihappegaasi ja tõestada, et see ikka on süsihappegaas.
Kiiresti märg paberkäteräti tükk kuivatada.


neljapäev, 21. jaanuar 2016

Punase kapsa trikid

Selle katse peale sai mõeldud juba suvel ja nii sai paar kapsataime maha istutatud. Nüüd oli hea keldrist võtta...  Kapsas tuleb peeneks hakkida, potti, vesi peale ja keema ajada. Seejärel pott tulelt ja jätta mõneks ajaks seisma. Lõpuks kapsavesi läbi sõela kurnata. Ja ongi tore indikaatorvedelik valmis. Kusjuures see pole  punane, vaid hoopis sinine! Osa vedelikust sai pudelisse pandud ja sügavkülma, vajadusel hea võtta.

Mida me siis tegime? Lisasime kapsavedelikule erinevaid aineid: sidrunihapet, äädikat, soodat, soola, suhkrut, pesupulbrit ja šampooni. Tulemused olid üllatavad- sinine vedelik omandas lisatud ainete mõjul  kas punakasroosa, rohekassinaka , lillaka värvuse või ei muutnudki värvi.





Tegemise käigus arutasime, miks vahel vedelik värvus punakaks, siis rohekaks või värv praktiliselt ei muutunudki.

Sellele järgnes katse põnevaim osa, hakkasime värvitud vedelikke omavahel kokku valama. Mis juhtus? Värvid hakkasid jälle muutuma, mõne vedeliku kokkusegamisel tekkis korralik kihisemine, vedelikud jäid katseklaasi kihtidena...