Ei ole küll ringi tegevus...Aga ei saa jagamata jätta :)
4. klassi loodusõpetuses said õpilased ülesandeks koostada ülevaade ühest vulkaanist (plakatina või esitlusena). Ettekanneteks oldi hoolsalt valmistunud:)
Ei ole küll ringi tegevus...Aga ei saa jagamata jätta :)
4. klassi loodusõpetuses said õpilased ülesandeks koostada ülevaade ühest vulkaanist (plakatina või esitlusena). Ettekanneteks oldi hoolsalt valmistunud:)
Kartulitärklis ehk kartulijahu - valge, krudisev, sõrmede vahel nii siidine. Mis juhtub, kui täklist segada külma veega? Ei midagi erilist. Aga kui see segu valada tulikuuma vette ja segada - saame kiselli (kui vee asemel oleks mahl) või hoopiski liimi!
Vot seda liimi kasutades hakkasime vulkaani tegema. Rohkesti ajalehti, WC-paberi südamik, kommikarpe ja muidugi tärkliseliimi...
Ja kuivama! Järgmine tund ootab ees kõige põnevam osa - paneme vulkaani "tööle"!
Kuidas teha laavalampi?
Alguses uurisime, mis ainete segamisel tekivad mullid (tekib gaas)? Kumb on tihedam, kas õli või vesi? Kui suure osa moodustab 1/3?
Eelmine tund uurisime, kuidas soola veest kätte saada. Kiiresti saime soola kätte vett kuumutades. Osa soolveest panime alusele ja jätsime seisma. Peale vaheaega kooli tulles olid alusel ägedad kristallid. Millest veel saab kristalle "kasvatada"? Kas kristallid on kõik samasugused või hoopiski erinevad? Kas nad tekivad kohe? Vaja on vett ja erinevaid aineid. Meie kasutasime söögisoola, suhkrut, vaskvitrioli ja söögisoodat? Tegime viis lahust: soolaga, suhkruga, soodaga, vaskvitrioliga ja soola-vaskvitrioli seguga.
Seekord uurisime, mis on lahus, mis on segu ning mida tähendab settimine. Kasutasime soola, liiva, teepuru ja suhkrut. Ja muidugi vett! Lõpuks proovisime neid aineid veest kätte saada - nõrutades, filtreerides, kuumutades...
Kõigepealt tuli mõõta täpselt 100 ml vett. Ikka kippus vett valades rohkem või vähem olema...