neljapäev, 17. märts 2016

Trikid õhuga

Õhk surub sind kogu aeg, isegi kui sa seda ei tunne. Seekord katsed/trikid uurimaks, kuidas õhk surub ja mis juhtub, kui õhk liigub erineva kiirusega.

Valmistasime "võlulehtri". Panime lauatennisepalli lehtrisse ja puhusime.
Proovisime puhuda ka nii, et lehter oli suunaga allapoole. Aga see katse ei õnnestunud.

Paberi sukeldamine
Surusime kortsutatud paberilehe topsipõhja ja sukeldasime topsi otse veekaussi.

Paber jäi kuivaks (kui just topsi põhjast vette ei kukkunud!).
Vesi võib klaasi sattuda vaid nii, et surub selles olevat õhku kokku. Õhku saab küll kokku suruda, kuid mitte niipalju, et vesi paberini jõuaks. Õhk surub vett tagasi ja paber jääb kuivaks.

Kummulipööratud klaas veega
Topsi vesi, paber peale ja paberit hoides pöörata tops põhjaga ülespoole.

Paberileht jäi topsi ette ja vesi ei voolanudki maha. Ainult alguses voolas paberi vahelt natuke vett välja. Paberileht püsis üsna kaua aega, enne kui ära kukkus.
Selline nähtus on võimalik tänu rõhkude tasakaalule

teisipäev, 8. märts 2016

Kuidas kõrvaldada õlireostust?

Veepuuduse kõrval on veeprobleemi teiseks pooleks veekogude reostumine. Õlireostus, mis satub veekogudesse peamiselt transpordivahenditest, on üks ohtlikumaid ja tülikamaid veekogude reostuse liike. Ohtlik mereelustikule ja tekitab kahju ka turismi-ja kalamajandusele.

Seekord uurisimegi, kuidas on võimalik õlilaike veekogudest kõrvaldada.
Veekoguks oli kausitäis vett. "Tankeri" õnnetuse järel sattus vette reostus.

Esimeseks ülesandeks oli pakkuda tegevusi õli kokku kogumiseks, sellele lisandusid juhendajapoolsed soovitused.
* Esimesena sai proovitud õliseguse vee filtreerimist. Vesi tuli üsna kiiresti läbi filtri, õli jäi alguses filtrile. Mõne aja pärast oli seegi läbi filtri tulnud.

*  Õlilaigu eemaldamine rõngaks tehtud nööri abil.

Sobis juhul, kui õlilaik oli väike ja selgelt piiritletud. Rõngaga sai õlilaigu ilusti "kaldale" tõmmata.
Hajunud õli kogumiseks ei sobinud.
* Väikest selget õlilaiku sai eemaldada ka pipeti abil. Hajunud õli kogumiseks ei sobinud ka see meetod mitte.

Kuidas eemaldada hajunud õli?
* Üks võimalus on õli põletamine (seda me proovima ei hakanud). Samas ei ole see  keskkonnasõbralik.
* Õli kõrvaldamine uputamise teel.


Riputasime õlilaikude peale liiva. Vesi sai kohe puhtam. Aga kui kausis tormi tekitasime, tuli osa õli pinnale tagasi. Ei ole ka loodussõbralik meetod. Sellise kõrvaldamisviisi juures ladestuvad saasteained põhjakihtidesse ja võivad sealset elustikku kahjustada.
* Kasutada mingit õli imavat ainet või materjali. Proovisime vatiga.

Veepind sai õlist kiiresti puhtamaks. Looduses muidugi vatti ei kasuta, omakorda tekib probleem, mida sellega hiljem peale hakata...
* Kasutada keemilisi aineid. Meie kasutasime Fairyt.
Piisas ühest tilgast ja õli kadus nagu imeväel. Tegelikult ei kadunud õli kuhugi, vaid nõudepesuvahend lõhkus õlitilgad imetillukesteks osadeks, need hajusid vees laiali, moodustades emulsiooni. Aga ka see meetod ei ole loodussõbralik.

Tüdrukud proovisid, kas sellest vedelikust saab teha mulle. Väga hästi õnnestus! Nii läkski suureks puhumiseks!
Mullid, nende kohta võib öelda vahukuhjad, läksid järjest suuremaks... Huvitav, kas siin mängib rolli ka õli olemasolu vedelikus?


Võlumaailm peos...

Ka nii on võimalik! Tehke järgi...







1. märtsi hommik

1. märtsi hommikul olid puud kaetud härmatisega. No ei taha kevad veel tulla!

Ahja park

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Ainete tihedus ja Eesti lipp

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul proovisime vedelike abil teha sini-must-valge Eesti lipu.
Kasutasime piima, vett, tinti ja soola, lõpuks võtsime appi ka tehnilise piirituse.

 Üsna palju aega kulus selleks, et vedelikud õige tihedusega paika saaks. Alguses me piirituse peale ei mõelnudki, arvasime, et veega saame hakkama. Aga ei saanud, ülemine kiht segunes ikkagi alumise kihiga.


 Esimesena õnnestus kihid paika panna Gretel.

Head vabariigi aastapäeva!


neljapäev, 18. veebruar 2016

Virmalised!

16. veebruaril, teisipäeva õhtul kella kümne paiku oli siinsamas Ahjal võimalik näha virmalisi.
Renar ja Keithy lubasid lahkelt oma pilte avaldada.


Loodus muutub päevadega

Laupäeval, 13. veebruaril valitses soe kevadine ilm. Looduses on veel värve vähe. Aga juba kasvavad esimesed kevadekuulutajad- punased karikseened! Nagu pisikesed kausikesed punavad maapinnal vastu.
Verev karikseen

Verev karikseen on üks kõige esimesi kevadisi seeni, kes ilmub välja otse sulava lume alt. Tema viljakehad on lühikese jalaga, kausikujulised, 1-5 cm läbimõõduga, seest erepunased ja väljast valkjad. Verev karikseen kasvab tavaliselt sarapuu ja lepa, harvemini aga ka teiste lehtpuude mahalangenud okstel. Nende lemmikkasvukohaks on niisked võsastunud metsaservad, kus metsaalune neist mõnikord lausa punetab, nii et ta hakkab sinilillede vahel hästi silma. Mandri-Eestis on ta tavaline, saartel esineb väga harva. Olenevalt aastast võivad nad ilmuda juba märtsi keskel ja püsida mai lõpuni. Verev karikseen ei kõlba süüa.
(Allikas: http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/karik.php)

Esmaspäeva hommikul, 15. veebruaril avanes hoopiski teistsugune vaatepilt- kevadest oli saanud jällegi talv!


kolmapäev, 3. veebruar 2016

Vesi- looduse ime

Tegime katseid kuuma ja külma veega ning jääga. Seekord oli katsetajaid ainult neli.

Riputasime soola jäätükkidele



Mõne aja pärast tekkisid jää sisse augud.
Mida sellest katsest võib järeldada?

Kuidas tõsta jääd veest välja sõrmi kasutamata?
Jääkuubik vette, niit vastu kuubikut ja riputada soola peale. Natuke oodata.


 Ja ongi jääbuubik käes!

Hästi õnnestunud katse!

Kuidas kustutada klaasi janu?

Klaas asetada sooja vette. 
Alusele jääkuubik ja riputame soola peale. 

Tilgutame punaseks värvitud vett jääkuubikule. Alusel on lõpuks punane KÜLM vesi.
Miks me värvisime vee punaseks?
 Võtame SOOJAS vees seisnud klaasi ja paneme kummuli jääveega alusele.
Mis juhtus?
Värvitud vesi liigub klaasiservast ülespoole.

Mida põnevat saab teha tavalise külma ja kuuma veega? 

 Värvisime kuuma vee punaseks ja külma vee roheliseks. 
Hakkasime punast vett rohelise peale valama ja vastupidi.

Tulemus sai selline.
 Miks ühel juhul jäid veed  kihiti, aga teisel juhul mitte, veed hoopiski segunesid?

 Nagu katsetamisega ikka, tuleb selle tegemise käigus veel mõtteid...
Kas on võimalik tekitada veel ühte kihti? 
Võtsime veel kuumema vee, värvisime mustaks ja õnnestus!
Tegelikult on põhjus väga lihtne, erineva temperatuuriga veed on ka erineva tihedusega. Nii et alati ei pea kasutama erinevaid aineid, et kihte tekitada. piisab tavalisest veest ja tulemus on fantastiline!