Hingekuu tegemised

 Seekord uurisime õhu omadusi.

Teises tunnis uurisime, kas õhul on jõudu.

Lehelangemisekuu tegemised 2

 Miks mõned putukad nt liuskur, püsivad vee peal ning ei upugi ära? Rääkisime pindpinevusest/ veekilest ja katsetasime....

Veekilet saab lõhkuda nõudepesuvahendi abil. Meie panime paberkalad selle abil vees liikuma. Selle käigus uurisime ka, kuidas materjal mõjutab kala liikumist vees.

Lehelangemisekuu tegemised 1

Mis on eelmisest aastast meeles? Arva ära, mis ainetega on tegu!  Igaüks sai aluse valge ainega, sinna tuli vett peale tilgutada. Tekkisid mullid, vett lisades ilmusid värvid, katsudes tundus siidine...

Seejärel meisterdasime vahukoletise või -krokodilli (kuidas keegi seda nimetas :)), selle käigus  rääkisime natuke keemilisest reaktsioonist. 

                               Kõige lõbusam osa oli, kui "koletise" suust hakkas vahtu tulema!

 

Tore avastus

 Kristelle seitsmendast klassist märkas koolimaja ees põnevat liblikat. Koos uurides jõudsime järeldusele, et see on kassitapusuru. 

                                              Fotode autor on Kristelle Laevik.

Saime teada, et kassitapusuru on Eestis üsna haruldane külaline. Kohata võib teda augustis- septembris. Igal aastal ta Eestisse ei jõuagi. 

Kassitapusuru on levinud  Lõuna-Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja Aasias.

 Rõõmsat suve ja põnevaid avastusi!

Kesakuu tegemised

Konnakulleseid uurimas....

Katsetame, mis juhtub punase kapsa vedelikuga, kui sellele lisada äädikat, sidrunhapet, soodat, pesupulbrit, vett, kriiti. Mis juhtub siis, kui neid vedelikke omakorda kokku valada...

Õiekuu tegemised

 "Keetsime" kivi-rauasuppi! Soola ka lisasime! 

 Hiljem tuli asjad supist eraldada, kasutades pintsette, lehtrit, filterpaberit, magnetit. Näppudega asju tõsta ei võinud. Isegi soola saime veest kätte (mitte küll kõike, kasutasime selleks kiiremat võimalust- kuumutamist)

Jürikuu tegemised 2

 Suuremate rühmaga uurisime kartulist saadud tärklist, seejärel katsetasime ka tärkliseliimi liimivaid omadusi. 

Edasi rääkisime indikaatoritest.  Indikaatorid on ained, mis muudavad värvust lahusele happe või aluse lisamisel. Vahendid: kurkumipulber, pesupulber, sidrunihape, vesi, punase kapsa vedelik ning pintsel ja paber! Toimetasime seekord teistmoodi. Me ei seganud aineid kokku anumas, vaid tegime seda paberil. Tulemus on väga äge! Algselt kollane toon muutus punaseks ja vastava lahusega pintseldades kadus taas (kollane värv taastus!) või sinine roheliseks jne

Jürikuu tegemised 1

Eelmine kord uurisime 1.-2. klassi õpilastega tärklise omadusi. Aga ei jõudnud katsetada, kuidas toimib tärklis liimina. Tegime seda  tunni algul. Igaüks valis lilleõied ja lehed ning kleepis need pappalusele vastavalt oma valikule. Tärkliseliim toimis suurepäraselt!

Vot nii vahva pilt sai lõpuks valmis tehtud!

Järgmise tegevusena uurisime ja arutasime, miks mõned asjad upuvad, aga mõned jäävad ujuma.

Esimese tegevusena tuli karbis olevad asjad kahte rühma jagada, need mis õpilase arvates upuvad ja need, mis jäävad ujuma. Siin oli üllatusi... :)

Katsetasime, kuidas pinnal ujuv asi põhja uputada ja vastupidi, põhja vajuv asi ujuma panna.

Kui plastiliinitükk vette panna, vajub see põhja. Aga kuidas plastiliin ujuma panna?

Pisut õpetaja suunamist ja  korduvat katsetamist hakkasid valmima esimesed vee peal püsivad paadid.

Ja nagu näha, isegi "kauba" (lausa metallist!) saab peale panna ilma et paat vee alla vajuks :)

Nüüd sai igaüks tüki fooliumit. Ülesandeks oli jõehobu merereisile saata koos võimalikult suure hulga kaubaga. Lahendusi oli erinevaid.  Eks alguses vajus nii mõnigi jõehobu oma kraamiga põhja, aga  lõpuks said kõik jõehobud merereisile, mõnel rohkem, mõnel vähem kraami kaasas :))