Mahlakuu tegemised 2

 Mis muutub ja kas üldse midagi muutub, kui suhkrut uhmerdada? vette segada? lisada sidunihapet?kuumutada? Ringis 3.-4.klassi õpilased.

Suhkru kuumutamisel saame karamelli. Kuumutasime seda edasi - põlema läks ja täitsa ära söestus! Kuumuse mõjul suhkrud karamelliseeruvad ja muutuvad pruuniks. Sellele teadmisele toetudes katsetasime salakirja tegemist: piimaga, suhkrulahusega ja sidrunihappelahusega. Paberilehele tuli kirjutada nende vedelikega  tähed ning seejärel lasime kuuma triikrauaga paberi üle. Kõikidel juhtudel värvus kiri pruuniks! Kõige tugevamalt värvus piimaga tehtud kiri. Mida saab järeldada - ka piimas on suhkrut, seda kutsutakse laktoosiks. 

Tähed olid juhendaja poolt ette antud ja nendest tuli sõna kokku panna. 

Mahlakuu tegemised 1

 Uurime tärklisepalli omadusi. Oleks justkui tahke ja ei ole ka...

2 osa tärklist (kartuli- või maisitärklist) ja 1 osa vett, natuke toiduvärvi, et värvilisem oleks. Värvid said meil ilusad!

Urbekuu tegemised 2

 3.-4. klassi õpilastega tegime katseid pärmiga. Panime pärmi külma, sooja ja kuuma vee sisse. Kolme anumasse lisasime suhkrut, ühte mitte. 

Pärmile meeldis väga soe vesi koos suhkruga! 

Teise tegevusena uurisime, mis juhtub põleva küünlaga, kui purk peale. Miks juhtub? Mis on purgi sees enne ja pärast põlemist? Miks kaaslase küünal põles kauem? Mis juhtub siis, kui leek on peaaegu kustunud ja purk kiiresti pealt ära tõsta?

Küünal kustus, sest purk täitus süsihappegaasiga. 

Kuidas veel süsihappegaasi teha?

Sooda + sidrunihape + vesi ja  loksutasime. Enne loksutamist panime kolvile fooliumpaberi katteks peale. Segu mullitas kõvasti. Seejärel valasime saadud gaasi küünlaleegile. See kustus! 

Kevad käes!

 20. märtsil algas kevad! Lund on veel kõvasti, hommikuti saab lumelkõndimist harrastada :)

Seal, kus lumi sulanud, võib kohata erkpunaseid kevadekuulutajaid .

Harilik karikseen

Urbekuu tegemised 1

 Eelmine kord uurisime (1.-2.kl), kuidas värvid liiguvad filterpaberis. Seekord segasime (täpsemalt tilgutasime) toiduvärve omavahel - punast, rohelist ja kollast. 

Eelmine tund tehtud värvilistest ringidest tegime liblikad.

Mis värvi saame, kui lisada punasele rohelist või rohelisele kollast jne?

Tilgutasime värvitud vett peensoolale ja tärklisele. Tulemus oli täiesti erinev! 

Ja kui veel seda "plöga" katsuda ja kätte võtta, avastamisrõõmu oli palju!

Küünlakuu tegemised 2

 3.-4. klassi huvilistega jätkasime heli teemaga. Uurisime, mis helisid teevad tühjad klaasid, purgid või pudelid. Heli tekitamiseks kasutasime plastlusikat, viltpliiatsit ja metallusikat. Helid olid erinevad, sõltuvalt sellest, mis kuju ja suurusega oli anum ning millise vahendiga andsime löögi vastu anumat.

Seejärel valasime anumatesse vett ja püüdsime mõne muusikapala välja võluda. Eriti hästi õnnestus see tüdrukutel! 

Uurisime, kuidas liigub õhupalliauto. Kuidas paigutada õhupall, et auto liiguks soovitud suunas; kui suur see peaks olema... Kuidas saada auto kõige kiiremini liikuma....

Küünlakuu tegemised 1

 1.-2. klassi huvilistega uurisime värvide liikumist filterpaberis. Uurisime, mis juhtub, kui erinevad värvid paberis kokku saavad ning  millistest värvustest koosneb viltpliiatsi või markeri värv.

Mida märkasime? Osade pliiatsite värv lagunes mitmeks värvuseks, samas mõnega ei juhtunud midagi. Oleneb sellest, kas pliiats on veekindel või mitte!