kolmapäev, 23. oktoober 2019

Kolletamiskuu tegemised 2

2.-3.kl huvilistega  tegime katseid sooda ja äädikaga ning sidrunihappega.
Kuna eelmine kord jäid salakirjad ilmutamata, siis tunni alguses tegelesime salakirjade ilmutamisega. Piimakirja ilmutamine enam-vähem õnnestus, aga sidrunimahlaga tehtud kiri mitte. Kas on põhjus selles, et liiga pikk vahe jäi tegemisest ilmutamiseni või oli põhjus milleski muus...

Katsed punase kapsa vedelikuga (mis on tegelikult sinine)
Paneme ühte katseklaasi soodat ja teise sidrunihapet ning valame kapsavedeliku peale. Vedeliku värv ei ole enam mitte sinine!








Valame kolmandasse klaasi mõlemast anumast vedelikud kokku.





Sooda-äädika katsed seekord sedamoodi:




Jätame aknalauale kuivama...



esmaspäev, 7. oktoober 2019

Kolletamiskuu tegemised 1

1. klassi huvilistega tegime katseid veega. Ühtlasi õppisime selle käigus kasutama lihtsaid katsevahendeid (pipeti ja pintsettide kasutamine).
Alustuseks uurisime, mida vesi teeb, kui seda tilgutada erinevatele materjalidele. Meie kasutasime klaasi, plastliini ja pehmet paberit.

Kas vesi moodustab kuhja anuma peale?



"Veekuhi" mündil

 


Paljud meist on näinud ämblikku veepinnal kõndimas. Meie proovime nõelaga. On küll metallist ja peaks põhja vajuma, aga....


Katse nõudis kannatlikkust ja mõnel juhul mitmeid kordi proovimist, aga lõpuks said kõik sellega hakkama!

Miks ämblik saab veepinnal kõndida või nõel jääb pinnale püsima? Miks õnnestub "veekuhja" tekitada? Selle põhjuseks on nähtus nimega pindpinevus. Lihtsamalt öeldes vee pindmine kiht moodustab justkui kile. See pinnakile on elastne, see justkui paindub ega lase nõelal või ämblikul põhja vajuda ega veetilgal laiali vajuda. Mis aga juhtub, kui puudutada veepinda nõudepesuvahendi sisse kastetud tikuga? Veekile läheb katki.
Seda teadmist kasutades paneme pipraterad põgenema. Paneme vette pipart, puudutame Fairy sisse kastetud tikuga ja....