neljapäev, 25. veebruar 2021

VEEBRUARIKUU TEGEVUSED

👉Noorema rühmaga tegime ka jäätist! Koostisosadeks vahukoor, suhkur, vanill- kõik kokku segada. Jagasime segu kilekotikestesse ja kilekoti panime purki lume-soolasegu sisse. Ja siis raputasime.... 

Teise tegevusena mõõtsime temperatuuri ja arutasime, kuidas on õige seda teha.

                                
                                Jäätisetegu
                                    Temperatuuri mõõtmine 

👉Vanem rühm

Eelmine kord tegime lume-soola segu sees jäätist. Seoses selle katsega jäi natuke segaseks, kuidas see ikkagi toimib. Täitsime 2 anumat lumega ja neist ühte  riputasime lume sisse ohtrasti soola ning panime neisse termomeetrid.

    
                                Lume temperatuur on 0 kraadi.

    
                                Lume-soola segu temperatuur on -18 kraadi! Ja anum oli klassis                                                                 (termomeeter näitas 22 kraadi sooja)! Ja samas lumi sulas!!

                                   Mis meeldib pärmile?

                                Kas pärmile meeldib külm, soe või kuum vesi? Kas suhkru lisamine on oluline või mitte? Osa õpilasi katsetas presspärmiga, osa kuivpärmiga.

teisipäev, 26. jaanuar 2021

JAANUARIKUU TEGEVUSED

👉 26. 01 Tunnis on noorem rühm.  Õhk. Milline see on? Mida tean õhu kohta? 

 Kas topsis ka on õhk? Kuidas seda tõestada? Kas õhku saab kokku suruda?



Kui  õhupall täis puhuda ja  siis lahti lasta, lendab õhupall suvalises suunas minema. Sai proovitud mitmeid kordi, õhupall liikus ikka omasoodu. Aga lõbus oli!



 Mida teha, et panna õhupall liikuma soovitud suunas? Tegime õhupalliraketi.


Õhupalliraketi puhul surub kokkutõmbuv õhupall õhku õhupallist välja ja võib öelda, et see on  kõige lihtsam reaktiivmootor.. 

👉19.01 Suuremate grupiga kasutasime ka peamise  katsevahendina lund.

Nendega uurisime samuti, kus hakkab lumi kiiremini sulama, kus püsib kõige kauem.  


               

 Kui panna tassitäis lund sulama, siis kui palju vett tekib selle sulamisel? Üllatavalt vähe!      

 Seejärel proovisime teha vanaemade aegset jäätist. Selleks on vaja rõõska koort ja  suhkrut, meie  lisasime ka vaniljet. Segu panime kilekotikestesse  ja kotid omakorda lume ja jää segusse ning katsime pealt ajalehtedega.


 
Sel ajal kui jäätis valmis, uurisime, mis juhtub, kui lumele soola riputada ja sellele omakorda värvipulbrit... 
Mõne aja pärast oli jäätis ka valmis ja järgnes kõige toredam osa - selle söömine. Jäätis maitses hästi!


👉12.01 Kuna on külm ja rohkesti lund, siis kasutasime katsete tegemisel ka lund ja jääd.

2.kl huvilised uurisid, kus hakkab lumi kõige varem sulama ja kus püsib see kõige kauem. Ühe anuma lumega jätsime lahtiselt seisma, teised katsime erinevast materjalidest asjadega: plastkausiga, savitaldrikuga, klaaskausiga, metallkausiga, pappkarbiga, kangaga, vahtplastiga. 

Mis juhtub kui vette panna jääd? Aga lund? Lume ja jää peale raputada soola ja toiduvärvi? Kuidas värv liigub jääs ja lumes? Kuidas liigub värv jääkülmas vees?

Kuidas tõsta jääd niidi abil? (no ei õnnestunud seekord see katse...)




kolmapäev, 16. detsember 2020

DETSEMBRIKUU TEGEVUSED

8. dets

Vanema rühmaga püüdsime leida vastust küsimusele, miks laev ei upu, vaid püsib vee peal.

Kui münt vette visata, siis see vajub põhja. Sama juhtus plastiliinist keraga. Mida teha, et plastiliin vee peale jääks...

Aga ei olnudki nii lihtne plastiliinist kausikest vee peale ujuma panna, kippus ikka põhja vajuma. Aga lõpuks õnnestus katse kõigil. Mündi ka panime kaussi ja see ei vajunudki põhja.
Kui õunatükk vette panna, vajub ka see põhja. Kuidas see pinnale tõsta. Lisasime veele soola!




1. dets

Noorem rühm soovis ka värviringi teha. Osa komme panime külma vette ja teise osa sooja vette. Kus liigub värv kiiremini? Katse näitas, et soojas vees.




Seejärel uurisime, mis juhtub, kui tilgutame värvilist äädikalahust soodaga kaetud alusele. 






pühapäev, 8. november 2020

NOVEMBRIKUU TEGEVUSED

 24. nov

Tegime katseid tiheduse uurimiseks (3.-4.kl). Ülesandeks oli vedelikud järjestada kihtidena.

Kasutasime õli, siirupit, vett ja piiritust. Kõigepealt pakkus igaüks, mis järjestuses vedelikud paigutuvad. Seejärel katsetasime, mis mille peale jääb.... Üllatusi oli üksjagu :) 


Alles seejärel valasime vedelikud suuremasse topsi. Kihid tulid ilusad!




Siis lisasime topsi tahkeid kehasid ja vaatasime, millisesse kihti need jäävad pidama. 

Katsetasime ka külma ja kuuma veega, aga seekord ei õnnestunud neid kihtidena panna. Aga siit sai alguse hoopis teine tegevus. Külmale kraaniveele sai lisatud jääkuubikuid. Georg pakkus, et võiks mõõta aega, mis kulub kuubiku sulamiseks. Lapsi üllatas, et jää ei sulagi nii ruttu :) Keegi pakkus välja, et võiks värvi tilgutada jää peale. Huviga jälgiti, mis juhtuma hakkab. Küsimusele, miks jää põhja ei vaju, osati nüüd vastata küll!

17. nov

2. kl huvilistega uurisime eelmisel korral tehtud soolamaastikku, ikka luubiga. Kui kristallid vaadatud, valis igaüks kaks värvi ja segas veega. Seejärel panime pooleks lõigatud selleri varre vette. Jääb ainult oodata, mis juhtuma hakkab. Kas värv ka liigub lehtedesse?

Seejärel hakkasime plöga tegema :). 2 osa tärklist ja 1 osa vett, toiduvärvi ka. Tärklis tundus käe all siidiselt pehme... Ained said kokku mätsitud, üllatuseks tundus see kord voolavat, siis jälle kõva. Käte vahel pigistades muutus plöga tahkeks, taldrikule pannes hakkas laiali voolama. 


See tegevus valmistab alati lastele palju rõõmu! Lapsed ütlesid, et see on nii rahustav tegevus :)

10. nov

Värvitorm! Uurisime (3.-4.kl), kuidas rasva ja vee abil mustrit teha. Ühele alusele valasime piima, teisele vett ning tilgutasime nendesse toiduvärvi. Seejärel tuli vaadata, mis juhtuma hakkab. Värvid hakkasid laiali valguma, vees kiiremini kui piimas. Seejärel tilgutasime aluse keskele nõudepesuvahendit. Vat mis siis juhtus....

Kolmandale alusele panime ka piima ja tegime värvilistest Skittlesi kommidest ringi. Miks me valisime piima? Vedeliku valimisel lähtusime eelmisest katsest.




 Eelmine kord tegime soolakristalle. Vesi oli ära auranud ja kristallid täitsa olemas. Mõnel juhul väga selged ja ilusad. Aga isegi sama aine korral olid kristallid erinevad...

Oliveril ja Tristanil tuli mõte, et võiks vaadata kristalle binokulaariga. Avanes põnev maailm, seejuures sai ka binokulaari kasutamine selgeks :)



3.nov

Teeme soolakristallidest "maastiku"(2.kl)

Keedusoolale lisame ka pisut vasksulfaati, kujundame alusele maastiku ja valame lahusega üle. Siis jääb ainult oodata ja vaadata, millistele esemetele soolakristallid paremini tekivad, mis kujuga nad on, kas vesi ronib ka ülespoole...





Soola lisame seni, kuni seda rohkem ei lahustu...