Ainete tihedus ja Eesti lipp

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul proovisime vedelike abil teha sini-must-valge Eesti lipu.
Kasutasime piima, vett, tinti ja soola, lõpuks võtsime appi ka tehnilise piirituse.

 Üsna palju aega kulus selleks, et vedelikud õige tihedusega paika saaks. Alguses me piirituse peale ei mõelnudki, arvasime, et veega saame hakkama. Aga ei saanud, ülemine kiht segunes ikkagi alumise kihiga.

 Esimesena õnnestus kihid paika panna Gretel.

Head vabariigi aastapäeva!

Virmalised!

16. veebruaril, teisipäeva õhtul kella kümne paiku oli siinsamas Ahjal võimalik näha virmalisi.
Renar ja Keithy lubasid lahkelt oma pilte avaldada.

Loodus muutub päevadega

Laupäeval, 13. veebruaril valitses soe kevadine ilm. Looduses on veel värve vähe. Aga juba kasvavad esimesed kevadekuulutajad- punased karikseened! Nagu pisikesed kausikesed punavad maapinnal vastu.

Verev karikseen

Verev karikseen on üks kõige esimesi kevadisi seeni, kes ilmub välja otse sulava lume alt. Tema viljakehad on lühikese jalaga, kausikujulised, 1-5 cm läbimõõduga, seest erepunased ja väljast valkjad. Verev karikseen kasvab tavaliselt sarapuu ja lepa, harvemini aga ka teiste lehtpuude mahalangenud okstel. Nende lemmikkasvukohaks on niisked võsastunud metsaservad, kus metsaalune neist mõnikord lausa punetab, nii et ta hakkab sinilillede vahel hästi silma. Mandri-Eestis on ta tavaline, saartel esineb väga harva. Olenevalt aastast võivad nad ilmuda juba märtsi keskel ja püsida mai lõpuni. Verev karikseen ei kõlba süüa.
(Allikas: http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/karik.php)

Esmaspäeva hommikul, 15. veebruaril avanes hoopiski teistsugune vaatepilt- kevadest oli saanud jällegi talv!

Vesi- looduse ime

Tegime katseid kuuma ja külma veega ning jääga. Seekord oli katsetajaid ainult neli.

Riputasime soola jäätükkidele

Mõne aja pärast tekkisid jää sisse augud.
Mida sellest katsest võib järeldada?

Kuidas tõsta jääd veest välja sõrmi kasutamata?

Jääkuubik vette, niit vastu kuubikut ja riputada soola peale. Natuke oodata.

 Ja ongi jääbuubik käes!

Hästi õnnestunud katse!

Kuidas kustutada klaasi janu?

Klaas asetada sooja vette. 

Alusele jääkuubik ja riputame soola peale. 

Tilgutame punaseks värvitud vett jääkuubikule. Alusel on lõpuks punane KÜLM vesi.

Miks me värvisime vee punaseks?

 Võtame SOOJAS vees seisnud klaasi ja paneme kummuli jääveega alusele.

Mis juhtus?

Värvitud vesi liigub klaasiservast ülespoole.

Mida põnevat saab teha tavalise külma ja kuuma veega? 

 Värvisime kuuma vee punaseks ja külma vee roheliseks. 

Hakkasime punast vett rohelise peale valama ja vastupidi.

Tulemus sai selline.

 Miks ühel juhul jäid veed  kihiti, aga teisel juhul mitte, veed hoopiski segunesid?

 Nagu katsetamisega ikka, tuleb selle tegemise käigus veel mõtteid...

Kas on võimalik tekitada veel ühte kihti? 

Võtsime veel kuumema vee, värvisime mustaks ja õnnestus!

Tegelikult on põhjus väga lihtne, erineva temperatuuriga veed on ka erineva tihedusega. Nii et alati ei pea kasutama erinevaid aineid, et kihte tekitada. piisab tavalisest veest ja tulemus on fantastiline!