DETSEMBRIKUU TEGEVUSED

8. dets

Vanema rühmaga püüdsime leida vastust küsimusele, miks laev ei upu, vaid püsib vee peal.

Kui münt vette visata, siis see vajub põhja. Sama juhtus plastiliinist keraga. Mida teha, et plastiliin vee peale jääks...

Aga ei olnudki nii lihtne plastiliinist kausikest vee peale ujuma panna, kippus ikka põhja vajuma. Aga lõpuks õnnestus katse kõigil. Mündi ka panime kaussi ja see ei vajunudki põhja.

Kui õunatükk vette panna, vajub ka see põhja. Kuidas see pinnale tõsta. Lisasime veele soola!

1. dets

Noorem rühm soovis ka värviringi teha. Osa komme panime külma vette ja teise osa sooja vette. Kus liigub värv kiiremini? Katse näitas, et soojas vees.

Seejärel uurisime, mis juhtub, kui tilgutame värvilist äädikalahust soodaga kaetud alusele. 

NOVEMBRIKUU TEGEVUSED

 24. nov

Tegime katseid tiheduse uurimiseks (3.-4.kl). Ülesandeks oli vedelikud järjestada kihtidena.

Kasutasime õli, siirupit, vett ja piiritust. Kõigepealt pakkus igaüks, mis järjestuses vedelikud paigutuvad. Seejärel katsetasime, mis mille peale jääb.... Üllatusi oli üksjagu :) 

Alles seejärel valasime vedelikud suuremasse topsi. Kihid tulid ilusad!

Siis lisasime topsi tahkeid kehasid ja vaatasime, millisesse kihti need jäävad pidama. 

Katsetasime ka külma ja kuuma veega, aga seekord ei õnnestunud neid kihtidena panna. Aga siit sai alguse hoopis teine tegevus. Külmale kraaniveele sai lisatud jääkuubikuid. Georg pakkus, et võiks mõõta aega, mis kulub kuubiku sulamiseks. Lapsi üllatas, et jää ei sulagi nii ruttu :) Keegi pakkus välja, et võiks värvi tilgutada jää peale. Huviga jälgiti, mis juhtuma hakkab. Küsimusele, miks jää põhja ei vaju, osati nüüd vastata küll!

17. nov

2. kl huvilistega uurisime eelmisel korral tehtud soolamaastikku, ikka luubiga. Kui kristallid vaadatud, valis igaüks kaks värvi ja segas veega. Seejärel panime pooleks lõigatud selleri varre vette. Jääb ainult oodata, mis juhtuma hakkab. Kas värv ka liigub lehtedesse?

Seejärel hakkasime plöga tegema :). 2 osa tärklist ja 1 osa vett, toiduvärvi ka. Tärklis tundus käe all siidiselt pehme... Ained said kokku mätsitud, üllatuseks tundus see kord voolavat, siis jälle kõva. Käte vahel pigistades muutus plöga tahkeks, taldrikule pannes hakkas laiali voolama. 

See tegevus valmistab alati lastele palju rõõmu! Lapsed ütlesid, et see on nii rahustav tegevus :)

10. nov

Värvitorm! Uurisime (3.-4.kl), kuidas rasva ja vee abil mustrit teha. Ühele alusele valasime piima, teisele vett ning tilgutasime nendesse toiduvärvi. Seejärel tuli vaadata, mis juhtuma hakkab. Värvid hakkasid laiali valguma, vees kiiremini kui piimas. Seejärel tilgutasime aluse keskele nõudepesuvahendit. Vat mis siis juhtus....

Kolmandale alusele panime ka piima ja tegime värvilistest Skittlesi kommidest ringi. Miks me valisime piima? Vedeliku valimisel lähtusime eelmisest katsest.

 Eelmine kord tegime soolakristalle. Vesi oli ära auranud ja kristallid täitsa olemas. Mõnel juhul väga selged ja ilusad. Aga isegi sama aine korral olid kristallid erinevad...

Oliveril ja Tristanil tuli mõte, et võiks vaadata kristalle binokulaariga. Avanes põnev maailm, seejuures sai ka binokulaari kasutamine selgeks :)

3.nov

Teeme soolakristallidest "maastiku"(2.kl)

Keedusoolale lisame ka pisut vasksulfaati, kujundame alusele maastiku ja valame lahusega üle. Siis jääb ainult oodata ja vaadata, millistele esemetele soolakristallid paremini tekivad, mis kujuga nad on, kas vesi ronib ka ülespoole...

Soola lisame seni, kuni seda rohkem ei lahustu... 

OKTOOBRIKUU TEGEVUSED

Alustuseks vaatasime (2.klassi huvilised), mis sai eelmisel korral seisma jäetud soolveest ja liiva-vee segust.

  Vesi oli kadunud! Kuhu vesi kadus?

Seejärel tuletasime meelde, mida eelmine kord veel tegime. Neid teadmisi-oskusi tuli hakata kasutama seekordses tunnis... 

Keetsime kivi-rauasuppi.

Kõigepealt tuli ained potti panna, soola lisasime ka....

Segasime korralikult.

Seejärel tuli supist ained/asjad  uuesti eraldada, aga näppudega ei tohtinud midagi puutuda. Kasutada tuli abivahendeid: magnet, pintsetid, lehter, filter. Sellele ülesandele läheneti erinevalt: osa õpilastest püüdis alguses supipotist pintsettide ja magnetiga asjad kätte saada ja alles siis valas ülejäänu filtrile, osa õpilasi valas kohe segu filtrile ja hakkas siis asju välja korjama....

Vesi ja tahked asjad said eraldatud. Kuidas soola kätte saada? 

Sool täitsa olemas!

Ühel katsetajal purunes  kuumutamise käigus klaas. Kohe tekkisid küsimused: Miks klaas purunes? Miks tema klaas purunes, aga minu oma mitte? Vastuse leidmiseks jätkasime katsetamist.... ja vastuse me saime :)

3. ja 4.-ndikega kasvatasime kristalle. Uurisime, millisest ainest tekivad kristallid. Kas kristallid tekivad paremini siledale või karedale pinnale.... Kasutasime suhkrut, soodat, soola ja vasksulfaati. 

Nädala pärast olid tulemused sellised: