pühapäev, 28. jaanuar 2018
Jaanuarikuu tegemised 2
Kuna detsembris ei olnud ringi läbiviimiseks sobivat aega, siis jaanuarikuus ka teine loodusringi tund. Seekord 3.kl ja ka teisest klassist mõned huvilised. Ka seekord meisterdasime vulkaane. Võib vist öelda, et meie koolis on terve põlvkond vulkaane meisterdanud :). Vanemad tegijad on juba meie koolist lahkunud...
laupäev, 20. jaanuar 2018
Jaanuarikuu tegemised 1
Soovidele vastu tulles meisterdame vulkaani. See on läbi aegade olnud üks populaarsemaid tegevusi ringis...
Vulkaani meisterdamiseks läheb vaja alust, ajalehti, WC-paberi torusid, tärklist, vett, liiva...
Alustame paberitükkide rebimisest, need segame tärklisest ja veest valmistatud liimiga. Seda massi kasutame paberipallide "sidumiseks".
Käkerdame ajalehest pallid ja hakkame vulkaani meisterdama. Keskele WC-paberi toru ja selle ümber paberipallid ja seome ajalehemassiga, vormides koonuse kuju.
Katame koonused paberkäterättidest kihiga, siis omakorda tärkliseliimi ja liiva seguga. Puistame peale pisut dekoratiivliiva ja meresoola (et saaks seekord teisiti) ja...
... vulkaanid ongi valmis.
Said ju uhked! Jätame need kuivama. Järgmisel tunnil paneme need "tööle".
Vulkaani meisterdamiseks läheb vaja alust, ajalehti, WC-paberi torusid, tärklist, vett, liiva...
Alustame paberitükkide rebimisest, need segame tärklisest ja veest valmistatud liimiga. Seda massi kasutame paberipallide "sidumiseks".
Käkerdame ajalehest pallid ja hakkame vulkaani meisterdama. Keskele WC-paberi toru ja selle ümber paberipallid ja seome ajalehemassiga, vormides koonuse kuju.
Katame koonused paberkäterättidest kihiga, siis omakorda tärkliseliimi ja liiva seguga. Puistame peale pisut dekoratiivliiva ja meresoola (et saaks seekord teisiti) ja...
... vulkaanid ongi valmis.
Said ju uhked! Jätame need kuivama. Järgmisel tunnil paneme need "tööle".
pühapäev, 5. november 2017
Novembrikuu ringi tegevusd
Seekord osalesid ringi tegevuses 3.klassi õpilased: Jete, Lisandra, Marleen, Ander, Trevor ja Romet.
Ka seekord teemaks tahke, vedel, gaasiline aine. Uurisime tärklise omadusi; õppisime täpselt mõõtma (saime teada, kui palju on nt 5 ml); muutsime soola abil vee tihedust ja uurisime, kus seda ära kasutada saab; uurisime, kuidas saab mulle (gaasi)tekitada; tegime soolakristallide tegemise katse...
Kas anumates on sama palju vett või mitte? Ikka sama palju, ainult anumate kuju on erinev.
Ka seekord teemaks tahke, vedel, gaasiline aine. Uurisime tärklise omadusi; õppisime täpselt mõõtma (saime teada, kui palju on nt 5 ml); muutsime soola abil vee tihedust ja uurisime, kus seda ära kasutada saab; uurisime, kuidas saab mulle (gaasi)tekitada; tegime soolakristallide tegemise katse...
Tärklisepalli omaduste uurimine
Täpselt mõõtmine ei olegi alguses nii lihtne...
Kas anumates on sama palju vett või mitte? Ikka sama palju, ainult anumate kuju on erinev.
Kui panna kartul ja õun vette, siis kartulitükk vajus põhja, aga õun jäi pinnale.
Kuidas kartulit pinnale tõsta?
Võtame soola appi!
Kui rosinad vette panna, vajub enamus neist põhja. Kuidas rosinad tantsima pann?
Kasutame mullipulbrit, tekitame gaasi...
Mida järelejäänud soolveega teha? Teeme soolakristalle.
Segame veel soola juurde, niikaua, kuni enam soola ei lahustu.
Lisame vette toiduvärvi ka (vesilahusena), vette tekkisid värvilised kihid. Ei tea küll miks?
Mõtle vee tiheduse peale...
Valame soolvee alusele ja paneme sinna käbi, sammalt, pihlakamarju jne
Nüüd tuleb oodata, paneme alused aknalauale ja jätame seisma.
Milline küll võiks olla tulemus?
Tellimine:
Postitused (Atom)