Oktoobrikuu ringi tegevused

Ring toimus 2. ja 4. klassi õpilastele. Osalesid Kristofer, Jürgen, Õie-Elin ja Kaur-Jonas 2. klassist ning Keity, Reinhold, Mirtel, Markus ja Anette 4. klassist.
Uurisime tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete omadusi. Tegime katseid nende omaduste uurimiseks, uurisime, kuidas tekib gaas... Ja katsetada sai tavaliste köögis leiduvate toiduainetega!

Kõikide ainete kohta ei saagi öelda, on see tahke või vedel! Ühel hetkel on see tahke ja siis järsku on vedel... Segasime tärklise vähese koguse veega, lisasime natuke toiduvärvi ja vaatlesime ning katsusime saadud segu. Veeretades muutus see kõvaks kuuliks, alusel lebades valgus laiali...

Järgmisena uurisime vedelike (vee) omadusi. Harjutasime täpset mõõtmist...

Panime kartulitüki vette ja mis juhtus? Vajus põhja.

Aga kuidas seda pinnale tõsta? Võtame soola appi!

Kõik on näinud limonaadipudelis mulle. Uurime, kas meie ka saame joogis mulle tekitada....

Maitseme....

Nüüd oleme selgeks saanud, kuidas gaasimulle tekitada. Kas seda teadmist osatakse ka kohe ära kasutada? 

Paneme rosinad vette. Põhja vajuvad. 

Kuidas need vees tantsima panna? Mõned õiged vastused tulid siiski! Lisame mullipulbrit...

2. ja 4. klassi osalejad! Teiega koos oli väga tore katseid teha!

2017/2018 õppeaasta

Sellel aastal toimub ring korra kuus ja erinevatele klassidele(1.-6.klass).Info ringi toimumise kohta edastatakse jooksvalt.

Ja ongi kooliaasta läbi....

Sellel aastal osalesid loodusringis Annabel Tagaküla, Grete Kärgets, Mariel Osik ja Kretlin Kalson 5. klassist,  Agnes Rohtsalu, Liise-Lisete Laur ja Steffi Prants 6. klassist. Sügisel osales ringi tegevustes veel Dagni Loid 6. klassist.

Vee-elustiku uurimine

Maikuus saime kokku vaid korra. Kuna ilmad on mõnusalt soojad ja meil järv kohe "ukse all", läksime järve äärde selgrootuid püüdma ja uurima. Muda seest saime hulgaliselt kaane ja vesikakandeid. Palju oli ka puruvanasid. Veel leidsime kiili vastse (tondihobu tüüpi vastse), selgsõuduri, hulgaliselt tigusid (ematigu, mudatigu), karpe, ka suuri järvekarpe jne.Hästi palju oli konnakulleseid.

Aprillikuu tegemised

Siin ülevaade meie aprillikuu tegemistest. Kahjuks pilte tegemistest lisada ei ole, sest arvuti läks hingusele  ja eelnevalt ei jõudnud pilte mujale salvestada...  Aga mõned pildid sai hiljem uuesti teha.

Värvide maailm
Uurisime, mis värve on võimalik saada eri värvide segamise teel. Kasutasime toiduvärve ja värvid olid järgmised: sinine, punane, roheline ja kollane.  Kastsime filterpaberi ribad värvivee sisse ja paberil on näha eri varjundiga värve.

Teema jätkuks uurisime, kuidas meie silmad värve näevad.
Milline näeb maailm välja läbi värviliste klaaside, mis juhtub, kui ühe silma ees on ühte värvi klaas, aga teise ees teist värvi klaas?

Illusoorsed värvid
Kasutasime erinevate toonidega valgeid kartongkettaid. Ühel kettal oli osa pinnast värvitud siniseks, teisel punaseks, kolmandal kollaseks ja neljandal roheliseks.

 Läbi ringi keskpunkti torkasime nööpnõela ja panime kettad pöörlema. Pöörlemise ajal on olemasolevale värvile lisaks näha veel ühte värvi.

Mustal pinnal on lipp ja selle ülemine osa on valge, keskmine roheline ja alumine violetne. 10 sekundi vältel tuleb (liikumatult) vaadata lipu diagonaalide lõikepunkti ja kohe pärast seda valget paberit. Valgel pinnal on näha teistes toonides lippu!
Lõpuks uurisime optilisi illusioone.

Kõige raskem oli aru saada, kas pildil on noor või vana naine! Tegelikult mõlemad!

15. aprillil toimus Tartus Teaduslahingu Superfinaal. Käisime meiegi seda vaatamas ja töötubades osalemas.Mõned seal näidatud katsed olid juba tuttavad, aga väga palju oli uut ja põnevat.
Kohal olid erinevad teadusteatrite tegijad, nt  Teadusbuss Suur vanker, Õpilasfirma Kolm Põrsakest, Ahhaa keskus. Nad tegid näidiskatseid, aga ka vaatajad said osades tegevustes kaasa lüüa. Kõige põnevamaks osutusid katsed, kus tehti pauku ja tossu (koolis me seda ei tee!).

Aprillikuu viimases tunnis uurisime staatilist elektrit ja  koostasime vooluringi ning uurisime, kuidas välku tekitada.
Et lõbusam oleks, tegime sassis peaga nukud (siidpaberist juustega).

 Laadisime plastpulgad staatilise elektriga, lähendasime peale - juuksed tõusid püsti.

Värvid

Seekord uurisime, millest värvid koosnevad ja kuidas värvida taimi.

Tindi lagundamine - liblikas
Kuivatuspaberist ringi keskele tegime viltpliiatsiga ringi. Kasutasime erinevaid värve. Panime paberiringid otsapidi vette.

 Sedamööda, kuidas kuivatuspaber vett imab, haarab ta endaga kaasa ka tindi.

Panime paberid kuivama ja mõne aja pärast tegime nendest liblikad!

Kuidas värvida taimi? Ehk kuidas saadakse nt siniseid ja lillasid nelke (meie kasutasime nelkide asemel hiina kapsa lehti).
Lisasime vette toiduvärvi ja panime kapsalehed otsapidi värvivette.

Paar kapsalehte lõikasime osaliselt pooleks ja panime "ühte jalga pidi" ühe värvi sisse ja "teist jalga pidi" teise värvi sisse. 24 tunni pärast oli pilt selline....

Millegipärast ei meeldinud kapsale punane värv, kasutasime kahte erinevat punast ja kummagi puhul ei toimunud sellist värvimuutust nagu nt kollase ja sinisega.
See katse näitab hästi, kuidas vesi taimedes liigub.

Kui esimeses katses lahutasime tindist värve, siis selles katses uurisime, mis juhtub, kui eri värvid kokku saavad. Siin on ka kenasti näha, kuidas vesi liikuma hakkab.

Trikid õhuga

Õhk surub sind kogu aeg, isegi kui sa seda ei tunne. Seekord katsed/trikid uurimaks, kuidas õhk surub ja mis juhtub, kui õhk liigub erineva kiirusega.

Valmistasime "võlulehtri". Panime lauatennisepalli lehtrisse ja puhusime.

Proovisime puhuda ka nii, et lehter oli suunaga allapoole. Aga see katse ei õnnestunud.

Paberi sukeldamine
Surusime kortsutatud paberilehe topsipõhja ja sukeldasime topsi otse veekaussi.

Paber jäi kuivaks (kui just topsi põhjast vette ei kukkunud!).
Vesi võib klaasi sattuda vaid nii, et surub selles olevat õhku kokku. Õhku saab küll kokku suruda, kuid mitte niipalju, et vesi paberini jõuaks. Õhk surub vett tagasi ja paber jääb kuivaks.

Kummulipööratud klaas veega
Topsi vesi, paber peale ja paberit hoides pöörata tops põhjaga ülespoole.

Paberileht jäi topsi ette ja vesi ei voolanudki maha. Ainult alguses voolas paberi vahelt natuke vett välja. Paberileht püsis üsna kaua aega, enne kui ära kukkus.
Selline nähtus on võimalik tänu rõhkude tasakaalule