Hingekuu tegemised2

4.-6.kl huvilistega  uurisime kujutise tekkimist kumerläätse abil, lihtsa silmamudeli abil uurisime, milline kujutis tekib meie silmas; uurisime varju teket ja proovisime varjuloomi tekitada.

Kaur_Jonase kollaaž

Hingekuu tegemised 1

Jätkasime 1. klassiga katseid veega. Uurisime vee liikumist paberis.
Vee võidujooks! Kuidas vesi erinevates paberites liigub? Meie kasutasime ribasid paberkäteräti, kuivatuspaberi ja printeripaberi küljest. Milline paber võitis?

Miks paberkäterätt kuivatab käsi, printeripaber mitte?
Kas vesi liigub paberis ka siis, kui sinna on kõvasti soola lisatud? Proovime järgi!

Nüüd tuleb oodata...
Paneme paberlilled õitsema! Kõigepealt tuleb lilled paberile joonistada (šabloonid tulevad appi), välja lõigata, siis kokku voltida ...

Nüüd lilled vette, ja õied avanevadki! Printeripaberist õis avaneb kiiremini kui värvilisest paberist õis. Huvitav, miks?

3 nädalat hiljem:

Kolletamiskuu tegevused 3

Tegevused 4.-6.kl õpilastele. Seekord olid kohal ainult 4-ndikud.

Meenutasime, mida tegime eelmine kord.... Jätkasime katseid valguse murdumise nähtuse uurimiseks...  Muutsime seekord soola abil vee tihedust.

Kui juba soolvesi mängus, siis sooviti ka soolakristalle teha. Teeme ikka!

Jätkasime katseid vee ja õli abi. Panime vee sisse seest tühja klaastoru ja klaaspulga.

Mõlemad olid vees selgelt näha. Seejärel panime need õli sisse.

Valasime õli  vee peale ja uuesti klaaspulk ja -toru sinna sisse.

Soolakatsed nädala pärast:

Kolletamiskuu tegemised 2

2.-3.kl huvilistega  tegime katseid sooda ja äädikaga ning sidrunihappega.
Kuna eelmine kord jäid salakirjad ilmutamata, siis tunni alguses tegelesime salakirjade ilmutamisega. Piimakirja ilmutamine enam-vähem õnnestus, aga sidrunimahlaga tehtud kiri mitte. Kas on põhjus selles, et liiga pikk vahe jäi tegemisest ilmutamiseni või oli põhjus milleski muus...

Katsed punase kapsa vedelikuga (mis on tegelikult sinine)
Paneme ühte katseklaasi soodat ja teise sidrunihapet ning valame kapsavedeliku peale. Vedeliku värv ei ole enam mitte sinine!

Valame kolmandasse klaasi mõlemast anumast vedelikud kokku.

Sooda-äädika katsed seekord sedamoodi:

Jätame aknalauale kuivama...

Kolletamiskuu tegemised 1

1. klassi huvilistega tegime katseid veega. Ühtlasi õppisime selle käigus kasutama lihtsaid katsevahendeid (pipeti ja pintsettide kasutamine).
Alustuseks uurisime, mida vesi teeb, kui seda tilgutada erinevatele materjalidele. Meie kasutasime klaasi, plastliini ja pehmet paberit.

Kas vesi moodustab kuhja anuma peale?

"Veekuhi" mündil

 

Paljud meist on näinud ämblikku veepinnal kõndimas. Meie proovime nõelaga. On küll metallist ja peaks põhja vajuma, aga....

Katse nõudis kannatlikkust ja mõnel juhul mitmeid kordi proovimist, aga lõpuks said kõik sellega hakkama!

Miks ämblik saab veepinnal kõndida või nõel jääb pinnale püsima? Miks õnnestub "veekuhja" tekitada? Selle põhjuseks on nähtus nimega pindpinevus. Lihtsamalt öeldes vee pindmine kiht moodustab justkui kile. See pinnakile on elastne, see justkui paindub ega lase nõelal või ämblikul põhja vajuda ega veetilgal laiali vajuda. Mis aga juhtub, kui puudutada veepinda nõudepesuvahendi sisse kastetud tikuga? Veekile läheb katki.
Seda teadmist kasutades paneme pipraterad põgenema. Paneme vette pipart, puudutame Fairy sisse kastetud tikuga ja....

Mihklikuu tegevused 2

4.-6. klass uurib valgusnähtusi
Uurisime  valguse levimist ühtlases keskkonnas, vaatasime, mis juhtub, kui valgus langeb erinevate keskkondade piirpinnale. Millal valgus peegeldub, millal murdub?
Valguse murdumise nähtust kasutades saab teha põnevaid trikke. Nt panna mündid kaduma või hoopiski tuua esile...

 Alguses on nool purgi taga niipidi, aga purgi ja noole kaugust suurendades avaneb hoopis järgmine vaade: